Tallinnas Telliskivi perearstikeskuses eiravad arstid tervishoiuteenuse osutamise nõudeid. Patsiente ravitakse eeskätt alternatiivmeditsiini meetodil homöopaatiliste preparaatidega, mida neile keskuses sularaha eest müüakse. Perearstikeskuse juhatuse liige ja arst Urve Prits eitab müügitegevust.

Postimees hakkas juhtumit uurima juba märtsis. Samal ajal algatas menetluse terviseamet, kes tegi möödunud kuul perearstikeskuses isegi kontrollkäigu. Kuid Postimehe eelmisel neljapäeval tehtud eksperiment tõestas, et tervisekeskusest saab endiselt homöopaatikume soetada.

«Kas ta juba tellis midagi ära?» küsis Telliskivi perearstikeskuse registratuuri töötaja kliendiks kehastunud Postimehe ajakirjanikult, kes proovis väidetavale sõbrale homöopaatikume osta. «Meil siin all pole hetkel midagi praegu,» lisas naine. Ta pidas silmas seaduse mõistes rangelt keelatud tegevust, mida perearstikeskuses juba aastaid väidetavalt praktiseeritud – pseudoravimite müüki.

Selle kõigega seostatakse keskuse juhti, 2002. aasta arsti tiitliga pärjatud Urve Pritsi. Pritsi nimistus on 2089 patsienti. Info, et selline tegevus on keskuses leti alt toimunud juba vähemalt kuus aastat, tuleb ravimiametile halva üllatusena.

Kummalised joonistused ja terakesed

«Ma olen neid ravimeid Telliskivist kogu aeg ostnud. Umbes kuus aastat on see nii käinud, et arst ütleb ravimi nime, mida registratuurist küsida, mina annan sularaha ja siis antakse mulle need ravimid,» kirjeldas Postimehele keskuses toimuvat anonüümsust palunud meespatsient. Üks karp kuulikesi maksis 5–10 eurot.

Ta räägib oma loo avalikkusele, sest tema viimane visiit keskusesse lõppes sellega, et ta pidi seitsmepäevase 39–40-kraadise palaviku kannatamise järel perearstikeskuses antibiootikume paluma käskivas toonis. «Esimene kord andis ta mulle kolm ravimit: Gripp-Heel, Traumeel ja Angeel,» rääkis ta.

Noormees läks koju, kuid enesetunne ei paranenud. Palavik hoopis tõusis. Mõni päev hiljem pöördus ta taas perearsti poole. «Arst ütles, et ta ise on juba kaks nädalat haige olnud, ühtegi antibiootikumi pole võtnud ja kõik on korras, sest see läheb ise üle. Mõtlesin, et sorry noh, pole ime, et sa terveks pole saanud. Mul läheks ka palavik nelja nädalaga ise üle.»

Tol korral patsient antibiootikume veel küsida ei tihanud. Tiitliga aasta arst 2002 pärjatud Prits on talle juba aastaid rääkinud looduse süsteemidest, mis haigusi põhjendavad. «Näiteks, kui mul on kevadel nohu, siis ta räägib, et kuna on kevad, siis lumi sulab ja väljas on kõik vesine. Siis tekib maksa vesi ja kui lähed öösel pikali, siis see vesi liigub sul kehas ja hakkad nuuskama. Pidi olema mingi loodusringlus,» rääkis ta.

Ka sel korral võttis ta registratuuris rahakoti ja maksis, nagu on viimased kuus aastat teinud, homöopaatiliste preparaatide eest. See on taunitav, sest perearstikeskus ei tohi midagi müüa, isegi mitte ravimeid, homöopaatilistest ravimitest rääkimata.

Et noormehel oli ees tähtis sündmus ja palavik püsis 40 peal, sammus ta nädala jooksul juba kolmandat korda perearstikeskusesse – seekord kindla plaaniga nõuda endale antibiootikume. «Mulle endale ka ei meeldi antibiootikume iga väikese asja pärast süüa, aga ma ei jaksa ja mul pole aega kuu aega kannatada,» kurtis ta. Ta sai lõpuks  antibiootikumi retsepti.

Selline info ehmatab isegi ravimiametit. «Oleme sellest täiesti ehmunud ja fakt on see, et nii ei tohi teha,» ütles ravimiameti õigusnõunik Kaili Lellep. Ta lubas ajakirjanduselt saadud infole reageerida: «Esmalt selgitame välja faktilised asjaolud ja selle põhjal tegutseme edasi.»

Telliskivi perearstikeskuses toimuva kohta leiab viiteid ka patsientide tagasisidel põhinevas tervishoiutöötajate kataloogis TerviseTrend. Võimalusele osta sealt homöopaatilisi preparaate viitab kaks postitust, varasem aastast 2014, teine aastast 2015.

«Mingid kummalised joonistused, kummalised terakesed ja süstid, kusjuures alati sularaha eest!» kommenteeris üks kasutaja juba alates 1995. aastast tegutsenud perearsti Urve Pritsu tegemisi. «Kas selline pealesunnitud ravi on lubatud? Ravimid eranditult sularaha eest, tihtipeale samad ravimid eri hinnaga,» seisis teises tagasisides.

-Perearst apteekri rollis

Perearstikeskust ähvardab nüüd leebemal juhul riigi ettekirjutus, halvemal aga rahatrahv. Viimane juhul, kui perearst eksib ravimi müügiloa nõuete vastu või levitab ravimit, millel pole ravimiameti sisseveo- ja turustamisluba. Eraisikut saab siis trahvida 300 trahviühikuga, ettevõttele võib määrata aga kuni 32 000-eurose rahatrahvi.

Telliskivi perearstikeskuse vaatenurgast võetuna seisneb probleem selles, et homöopaatilistele preparaatidele kehtivad ravimitega samad käitlemisnõuded. Neid tohib müüa ainult proviisor või farmatseut tegevusloaga apteegis. Telliskivi keskuses pole neist nõuetest täidetud ühtegi.

Tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust kontrollib terviseameti järelevalve osakond. Selle juhataja Mihhail Muzõtšini kinnitusel alustasid nad perearstikeskuse suhtes järelevalvemenetlust juba märtsis. «Seda, et terviseametis registreeritud arst müüb ravimeid, kuuleme esimest korda,» ütles ta.

Eesti Perearstide Seltsi liige ja kunagine juht Diana Ingerainen tunnistas, et pole seni aru saanud, mis vahe on toidulisanditel ja homöopaatilistel ravimitel. «Muidugi olen üllatunud sellisest käitumisest. On ju loodud reeglid, kus ja mida müüa, ja ma ise ei tea ühtegi arsti, kes sellega tegeleks,» ütles Ingerainen. «Taevake, kui see toimiks bakteriaalsete haiguste korral, küll siis me seda ka kasutaks.»

Ta ei mõista hukka kedagi, kes ise endale homöopaatilisi preparaate ostab, sest täiskasvanud inimene vastutab ise enda tervise eest. «Kurvaks teeb see, kui teaduse poolt kinnitamata ravimeid antakse lastele või «ravim» on selles olukorras hoopis tervist kahjustav,» ütles ta.

-Probleemi kaks tahku

Lisaks kõigele läheb Telliskivi keskuse tegevus seadusega konflikti ka selles, et patsientidele pakuti alternatiivravi enne tõenduspõhist ravi. Võlaõigusseaduse järgi võib aga üldtunnustamata ennetus- või ravimeetodit kasutada vaid juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud oma nõusoleku meetodit kasutada.

«Arst võib leida, et homöopaatia, Hiina meditsiin või rahvameditsiin aitab. Sellisel juhul on küsimus selles, kuidas arst seletab meetodi vajalikkust patsiendile ja kas patsient nõustub raviga,» ütles järelevalveosakonna juht Muzõtšin. Tema sõnul leidub arste, kes usuvadki mittetraditsioonilisi ravimeetodeid.

Kuid homöopaatia suhtes on terviseamet siiski resoluutne. «Homöopaatia ei ole Eesti meditsiinis tõenduspõhine. Meie seda asja ei toeta. Kui saame teavet homöopaatikumide kasutamise kohta raviprotsessis, siis uurime, kes ja mille alusel neid soovitab, ning vajaduse korral sekkume. Teavitame ka ravimiameti kolleege,» rääkis Muzõtšin.

«Ma ei ole kuulnud, et ravijuhistes oleks homöopaatiat üldse mainitud. Kui perearst kaldub ravijuhistest kõrvale ja rikub lepingut, on haigekassal õigus leping lõpetada.»

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse ja MTÜ Noored Perearstid juhatuse liikme Triin Perksoni sõnul pole homöopaatikumidel näidatud ühtegi olulist toimet. Ta lisas, et ühegi sellise preparaadi pakendil ei leidu ametlikku näidustust ega väidet, et just see preparaat ravib mingit konkreetset haigust. Perksoni sõnul leitakse mõnes kliinilises uuringus, et põhiline homöopaatikumide kasutamisega kaasnev mõju on platseeboefekt – usk, et aine toime on hea, kuid tegelikult parandab organism end ise.

«Patsiendina eeldan, et minu tervisemurele pakutakse lahendust tõenduspõhisele meditsiinile toetudes. Usaldan, et minu arst valiks soovituseks tõelised ja reaalselt toimivad meetodid,» rääkis ta.

-Raske tõestada

Järelevalveosakonna juht Muzõtšin möönis, et selliseid rikkumisi on raske tuvastada ja tõestada. Ta tõi näite MMSiga seostatud Jüri tervisekeskuse perearstist Riina Raudsikust, kelle puhul ei õnnestunudki mürgise kloordioksiidi levitamist tõestada. Seda eelkõige tunnistajate puudumise tõttu.

«Küll aga suutsime tõestada, et ta annab patsientidele valeinfot ja kasutab ravivõtteid, mis ei ole kooskõlas ravijuhistega ning tänapäevase tõenduspõhise meditsiiniga. Praeguseks on Raudsik perearstina tegevuse lõpetanud ja tegeleb ettevõtlusega,» ütles Muzõtšin.

Sellistel puhkudel, kus patsient tunneb, et ei saa vajalikku ravi, soovitab terviseamet kaaluda perearsti vahetamist. «Kui oleks ainult arvamus, et kõik arstid töötavad hästi ja puudusteta, siis poleks ka terviseametis järelevalveosakonda,» lausus Muzõtšin.

Eetikakomitee taunib

Eesti Arstide Liidu eetikakomitee liige dr Indrek Oro lausus, et homöopaatia probleem on, et see ei ole tõenduspõhine, kuid on maailmas ravimeetodina laialdaselt levinud. «Homöopaatia ei ole Eestis keelatud, kuid see on omamoodi hallil alal,» ütles Oro. «Mis aga ei ole hall ala, on see, et arst ei tohi mingil juhul ravimeid müüa.»

Oro lausus, et elus on ikka nii, et kui keegi kipub kuhugi poole kaldu minema, siis on raske seda takistada.

«Mis sa hing teed, ta [Urve Prits – K. K.] on kena inimene, aga esoteerika geen on nii kõva. Tundub, et ta kuulub nii-öelda alternatiivravitsejate kilda,» rääkis Oro.

Prits ei ole küll Eesti Arstide Liidu liige, kuid ühingu kehtestatud arstitöös aluseks võetavad printsiibid on maailmas üldtunnustatud. «Eetikareeglid ei ole mingisugune klubisisene värk, aga meie käed jäävad siin natuke lühikeseks. Saame saata kirja, korrale kutsuda või tähelepanu juhtida,» selgitas Oro.

Viimasel ajal on hakanud nii Ameerika Ühendriikide ravimite regulatsiooniga tegelev asutus FDA kui ka Euroopa Akadeemiate Teadusnõukogu homöopaatikumidele rohkem tähelepanu pöörama. Ka Eesti Perearstide Selts leiab, et alternatiivmeditsiinile oleks vaja rangemaid eeskirju ja kontrolli.

Eksperiment paljastas tõe

Postimees on suhelnud kolme inimesega, kes ütlevad, et on Telliskivi perearstikeskusest ravimeid ostnud. Kuna selliseid sõna sõna vastu juhtumeid on raske tõestada, korraldasime eksperimendi. Postimehe reporter Sander Punamäe proovis homöopaatikume osta väidetavale sõbrale.

-«Tere! Mul ühikakaaslane Karl palus läbi astuda siit, tal oli vaja ravimeid. Tal oli vaja Angeeli, Gripp-Heeli ja Traumeeli.»

«Kas ta on siia helistanud?» küsis registratuuri laua taga seisnud kitlis naisterahvas.

-«Ah?»

«Noh, kas ühesõnaga juba tellis midagi ära, sest meil ei ole siin all hetkel üldse ravimeid.»

-«Aga kuidas siis...»

«Kas ta on siia helistanud? Sest meil ei ole praegu.»

-«Ta on nimistus küll.»

«Nimistus küll, aga kas ta on siia helistanud, et tal on ravimeid tarvis? Mis ta täisnimi on?»

Kohmetu vestlus tõmbas väikeses koridoris elu käima ja järsku ilmus reporteri ette maja perenaine Urve Prits, kes alustas «müügitööd».

«Traumeeli saab apteegist, Gripp-Heeli apteegist, aga Angeeli saab alates Riiast. Eesti on ainus riik maailmas, kus taimsetest asjadest lugu ei peeta,» ütles Prits.

Prits ajas teised arstid minema, justkui aimaks, mis toimub ja kes ma olen.

Preparaate Telliskivi perearstikeskusest osta ei õnnestunud, kuid kinnituse, et «oma inimestele» neid leti alt müüakse, saime kätte – tuleb vaid ette helistada ja tellida.

Seejärel astusid perearstikeskusesse ajakirjanikud koos fotograafiga. Registratuuris istunud õde kutsus koridori Telliskivi perearstikeskuse juhi Urve Pritsu.

-«Tere! Kas võib teiega rääkida? Igal juhul, me võime natukene ka oodata.»

«Ma ei ole rääkinud ajakirjanikega aastast 2002. Põhjus, miks ma ei räägi, on see, et minu sõnad pandi täiesti vastupidi artiklisse.  [...] Ja noor ajakirjanik ütles, et tema ülemus käskis just niimoodi kirjutada. Sellest ajast saadik ma ei räägi ajakirjanikega.»

-«Praegu läheb kõik otse videopilti. Kuidas siis on, kas müüakse siin preparaate?»

«Ei müüda!»

Urve Prits jalutas oma kabineti poole, kui keeras äkitselt ümber ja pöördus ravimeid osta üritanud reporteri poole.

«Jah, näed, kas sa said ravimeid? Ei saanud. Said ainult infot, mida võib võtta.»

- «Meil on ka teisi allikaid, kes on siit aastaid preparaate ostnud. Kas nad mõtlevad siis selle jutu välja?»

Prits jalutas reporteri ette, siis jälle oma kabineti lävele, lausus vaikselt «jah» ja sulges selja taga ukse. E-kirja teel edastatud küsimustele Urve Prits ei vastanud.

Mis on homöopaatia?

Homöopaatia pole tõenduspõhine meditsiin. See on alternatiivmeditsiini haru, mis lähtub põhimõttest, et «sarnane ravib sarnast». Patsiente ravitakse üliväikestes annustes haigusetekitajat sisaldavate tilgakeste ja kuulikestega. Neid on umbkaudu 10 000 sorti ning eesmärk on leida pill, mis sobiks patsiendi vaimse, hingelise ja füüsilise tasandiga. Klassikalise meditsiini esindajad peavad seda pseudoraviks.