Kati Murutar jagab tunnis vandenõuteooriaid. Direktor probleemi ei näe, ministeerium midagi teha ei saa (292)
„Tänane tekst on COVID-19 teemal, mis on laboris toodetud, kunstlikult tekitatud plandeemia,“ kuulutab eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kati Saara Murutar Raplamaa rakenduslikus kolledžis klassi ees.


Murutar on juba mõned aastad salvestanud ja avalikult jaganud oma tunde YouTube’i platvormil. Video, millest jutt, kannab pealkirja „Kas meid vaktsineeriti pikaldasse surma? RF Kennedy Junior“.

„See on kohutavalt suurte summadega äri – ja sina oled ohver,“ väidab Murutar videos. Ta räägib õpilastele pandeemiast kui maskeeritud arstiteadusest ja varjatud bioloogilisest sõjaoperatsioonist.

„Meil toimusid sundvaktsineerimised!“ deklareerib ta otse kaamerasse.

Selline on Murutari õpetamismetoodika: keel ja kirjandus põimuvad ühiskonnakriitikaga. Aga ka teooriatega, mida teadus alati ei toeta.

Vandenõuteooriad koolitunnis
Murutari õpetamisstiil on arutelu tekitanud ka sotsiaalmeedias, kus seatakse küsimuse alla, kas selliste tekstide ja teemade käsitlemine on emakeeleõpetajale kohane. Võib näha repliike „kirjandus segamini vandenõuteooriatega“ ja „kirjanduseõpetaja ei tohiks sellist pudru panna“ ning imestatakse, kuidas õpetajad võivad koolis sellistest teemadest rääkida.

Küsimus on jõudnud ka haridus- ja teadusministeeriumisse. Ministeeriumi kutsehariduse valdkonna juht Marili Lehtmets kinnitab, et juuni alguses laekus neile Murutari tegevuse kohta pöördumine. Nad arutasid teemat ka Raplamaa rakendusliku kolledži (endine Kehtna kutsehariduskeskus) direktoriga.

„Oleme kavandamas koolidele üldise märgukirja koostamist, et korrata üle õpetaja ametieetika ja hariduse alusväärtused,“ märgib Lehtmets.

Ekspress edastas ministeeriumile mõned Murutari videotes kõlanud tsitaadid.

„Ma tean inimesi, kes maatriksist väljumiseks hävitasid oma dokumendid ja siis pärast olid kirradikirradi passilauas, et saada uus ID-kaart ja pass, sest sa ei saa üksinda väljuda maatriksist.“

„Meie peavoolumeedia võiks õigupoolest pisut rohkem rahvast teavitada, kui ikkagi mingi väga x litakas ära tuleb Päikeselt. Magnettormid löövad sassi meie biovälja ja WiFi. Me võiksime siiski ka eestikeelset teavet saada online ehk siis pideva jälgimise keskkonnad, kust seda vaadata. Samamoodi on muuseas online-keskkonnad, mis jälgivad, kus kohas parasjagu lennukid chemtrail’i joonistavad taevasse.“

„Kui nad tõepoolest peaksid saavutama vaherahu, loodus tühja kohta ei salli, siis ei saa ju Venemaa kahurid vaikida. Need on toodud siia meie piiri äärde, ei saa ju head sõda raisku lasta, nii et mulle pigem meeldiks, kui nad seal edasi paneks. Ässitaja pole, aga oma verd küll ei annaks.“

„Ma ei ole ka koolis maatriksis, aga ilmtingimata tänases maailmas hoian ma pikka ja peenikest… Ehk siis hoida pigem kinni seda maksumaksja pikka ja peenikest palka kui astuda praeguses maailmas õhku nii, et sa ei tea, kust kohast võiks homme saabuda arve elektri maksmiseks, automaksu maksmiseks, kahurite ostmiseks, mille me suuname varem või hiljem enda vastu.“

ABC vandenõuteooriavõhikutele
CHEMTRAILS – lennukitest taevasse jäävad kondensatsioonijäljed on vandenõuteoreetikute arvates tegelikult „keemiajäljed“, mis koosnevad keemilistest või bioloogilistest ainetest, mida pihustatakse avalikkusele teadmata pahatahtlikul eesmärgil.

PLANDEEMIA – sõnamäng „plaan“ + „pandeemia“, millega väidetakse, et COVID-19 või mõni muu kriis oli kavandatud ja sihilikult korraldatud, et saavutada mingeid poliitilisi, majanduslikke või ühiskondlikke eesmärke.

MAATRIKS – idee, et elame illusoorses või kontrollitud reaalsuses, mida juhivad varjatud jõud (inspiratsioon filmist „The Matrix“).

„Viidatud väljaütlemised ei ole kohased,“ hindab Lehtmets. Ta rõhutab, et koolitunnis kasutatav info peab põhinema tõenduspõhisel teadusel, ametlikul õppekaval ja pedagoogilistel teadmistel. Pseudoteadus, vandenõuteooriad ja muu teadusliku aluseta info ei kuulu kvaliteetse ja vastutustundliku hariduse juurde.

Lehtmetsa sõnul võib teaduslikult kinnitamata väidete levitamine kahjustada õpilaste kriitilise mõtlemise arengut ja usaldust haridussüsteemi vastu. „Selline tegevus ei ole kooskõlas õpetaja professionaalse eetika ega vastutustundliku ametipraktikaga.“

Lehtmets ütleb, et juhul kui õppetöös kasutatakse keeleõppe või analüüsi eesmärgil valeväiteid või vandenõuteooriaid sisaldavaid tekste, peab õpetaja kindlasti ka selgitama, miks selliseid tekste kasutatakse ja milline on nende hariduslik eesmärk. See on oluline, et õpilased suudaksid eristada usaldusväärset teavet eksitavast.

Murutari teemaga ministeerium edasi hetkel ei tegele. Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna nõunik Ingrid Jaggo selgitab, et tegu on küll Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutusega, kuid kooli töötajate valimine on kooli enda ülesanne ja sellesse ministeerium ei saa sekkuda.

Hinnatud õpetaja
Kui Ekspress edastas samad Murutari videote väljavõtted Raplamaa rakendusliku kolledži direktorile Karmen Selterile, vastas ta, et ei saa kontekstist välja toodud näidetele hinnangut anda. Selter pole tutvunud ka õpetaja varasemate videotega. „Ma ei jälgi eriti sotsmeediat ega tegele ka videote vaatamise või arvamuslugude kuulamisega.“

Direktor iseloomustab Murutari kui isikupärast, pühendunud ja õpilaste poolt väga armastatud õpetajat.

Iga õpetaja tund on püha ja puutumatu, kuni õppetöö tulemused täidavad eesmärki ja rahulolu õpetajaga on positiivne.

Kooli direktor
Ta pole palunud õpetajal neid materjale YouTube’ist eemaldada. „Tegemist on õppematerjalidega, mida on väga palju vaadatud, meeldivaks märgitud, jagatud. Videotes ei näidata õppijaid, fookuses on teema.“

Selter lisab, et filmitud tunnid on mittestatsionaarse õppe e-klassides õppijatele materjali edastamiseks.

„Iga õpetaja tund on püha ja puutumatu, kuni õppetöö tulemused täidavad eesmärki ja rahulolu õpetajaga on positiivne,“ märgib Selter.

Direktori väitel pole ükski õppija ega lapsevanem Kati Saara Murutari tundides kasutatavate materjalide või õpetamismeetodite tõttu kooli juhtkonna poole pöördunud.

„Inimeseks kujunemine algab kodust ja sellest, millisest ühiskonnagrupist inimene sirgub,“ vastab Selter küsimusele, kuidas kool kaitseb õpilasi valeinfo eest. „Meil õpivad täiskasvanud või juba peaaegu täiskasvanud õppijad,“ lisab ta.

Raplamaa rakenduslikus kolledžis saavad teiste hulgas haridusteed jätkata 9. klassi lõpetanud lapsed. Murutar on kõigi nende õpetaja.

VIDEO | „Need ei olnud vaktsiinid, need olid molekulaarsed relvad“
Klipp pärineb Murutari YouTube’i videost.

Õpilased on rahul
13. mail 2025 on tunni teemaks nutitelefonid ja nende mõju inimesele. Teksti korrastamise juhatab Murutar sisse järgnevalt: „Teeme teksti korda ja siis kirjutame siia tagumisele küljele, mismoodi sa ennast kaitsed selle sihiliku roima (nutitelefoni – EE) eest, mis ühineb taevatriipudega, mis ühineb vaktsiinidega, tehisviirustega, olmekeemiaga, säilitusainetega. Meil on nii tore, me kindlasti vajame ka tuulegeneraatoreid, et oleks täispakett.“

Mida arvavad õpilased sellisest õpetamise viisist?

Kaks endist Murutari õpilast kinnitavad Ekspressile, et kuigi õpetaja lähenemine oli ebatraditsiooniline, peeti tunde kaasahaaravaks ning need panid kriitiliselt mõtlema ja argumenteerima.

Endine õpilane leiab, et eesti keele ja kirjanduse tunnis ei peakski kõik õppematerjalid olema rangelt teaduspõhised, vaid eelkõige usaldusväärsed.

Üks endine õpilane meenutab, et Murutari tunnid ei keskendunud pelgalt grammatikareeglitele, vaid pakkusid võimalust eluliseks aruteluks ja väljendusoskuse arendamiseks. Tema sõnul ei surunud õpetaja kunagi oma seisukohti peale.

Teine endine õpilane leiab, et eesti keele ja kirjanduse tunnis ei peakski kõik õppematerjalid olema rangelt teaduspõhised, vaid eelkõige usaldusväärsed, keeleliselt korrektsed ja pedagoogiliselt põhjendatud.

Vilistlased usuvad, et kõik õpilased, kes aktiivselt tundides osalesid ja kaasa mõtlesid, pidasid sellist õpetamisstiili huvitavaks ja põhjendatuks.

VIDEO | Energiajook on Murutari sõnutsi nende koolis keelatud huvitaval põhjusel
Klipp pärineb Murutari YouTube’i videost.

Ise ongi ufo
Ekspressi küsimustele vastab Kati Saara Murutar kirjalikult.

„Olenemata sellest, kas päevakorras on vulkaanipursked-põlengud või eurolaul ja superstaarid, keskkond ja robotid või keskkonnakriis ja inimsuse krahh, LGBT ja nartsissism, narkomaania ja vaimsed korratused – tekstid loon alati õigekeelsuse õppematerjaliks ja edasimõtlemise-eneseavalduse käivitajaks.“

Ta väidab, et lähtub õppematerjale tehes riiklikest ainekavadest, mille koostamises osaleb, ja kohustuslikust kirjandusest – loob klassikast ja tänapäevast, kirjasõnast ja praegusest tegelikust elust terviklikud materjalid.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonijuht Mari Annus vahendab Ekspressile, et ministeeriumi andmetel ei ole Murutar uute kutsehariduse õppekavade üldharidusõpingute valikmooduli väljatöötamises osalenud. Ega ka kuulunud üldhariduse riiklike õppekavade ajakohastamisel ja õppeprotsesside kirjelduste loomisel (2023–2024) eesti keele, eesti keel teise keelena ega kirjanduse töörühma.

Kati Saara Murutar kinnitab, et teeb iga teema puhul põhjaliku eeltöö – konsulteerib arstide, teadlaste ja praktikutega. „Mida süvam teema, seda rohkem klikke ja laike mu kanalil. Mul on õnnestunud oma klassiruumist luua pesa, kus annan oma inimestega pidevalt väge ständap-komeditega võrdväärsete panustena,“ kirjutab eesti keele õpetaja oma vastuses Ekspressile.

Tegu on küll Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutusega, kuid kooli töötajate valimine on kooli enda ülesanne ja sellesse ministeerium ei saa sekkuda.

Teemast olenemata olevat tema materjalide eesmärk õpetada õigekeelsust ning panna õpilasi süvitsi mõtlema ja end väljendama. Tema tundides tutvuvad õpilased selliste autorite ja mõtlejatega nagu David Icke, Hannes Võrno, Jaan Kross, Vishen Lakhiani ja Lydia Koidula.

Icke on Inglise vandenõuteoreetik, kelle kuulsaima teooria järgi juhivad maailma reptiilidest tulnukad, kes suudavad kuju muuta ja on maskeerunud inimesteks. Reptiilid on tema arvates näiteks Briti kuninglik perekond ja Ameerika presidendid. Hannes Võrno on viimastel aastatel sotsiaalmeedias tähelepanu äratanud koroonaviirusega seotud piirangute ja vaktsineerimise kritiseerimisega. Vishen Lakhiani on enesearenguekspert ja Mindvalley kogukonna asutaja, kes õpetab, kuidas murda läbi piiravatest veendumustest ning kujundada oma elu teadlikult ja uuendusmeelselt.

Murutar kutsub tihti kooli esinema erisuguseid külalisi.

„Kui rahvas küsib, kutsun Zevakini-Saagimi-Terrase – UFOsid ei kutsu, sest mina ise olengi ufo,“ selgitab ta Ekspressile oma kirjalikus vastuses. Sel sügisel lubab ta kutsuda auladebatile valimisliitude esindajad.

Ka Murutari ennast on tema väitel korduvalt poliitikasse kutsutud. „Aga mul on rahva teenimise missioon teises võtmes.“

Murutari hinnangul on tema üle „nõiajahti“ peetud alates tema esimese raamatu ilmumisest. Ta väidab, et alati, kui mõni tema õpilane saab hea tulemuse mõnel esseekonkursil, järgneb sellele kriitika. „Iga õnnestumise, autasu ja preemia puhul kaebavad mõned naised köögist, kuhu vaja, et me propageerime narkootikume, vandenõuteooriaid ja riigipööret.“

VIDEO | Murutar jagab meeleldi ka meditsiinisoovitusi
Klipp pärineb Murutari YouTube’i videost.

Hall ala
Eesti õpetajate liidu juhatuse liige Margit Timakov toonitab, et õpetajal on õigus oma maailmavaatele ja veendumustele, kuid klassiruumis tuleb hoiduda isiklikest arvamusavaldustest, eriti tundlikel teemadel.

Tema sõnul on õpetaja ideaaljuhul laia silmaringiga ja ühiskonnas toimuvaga kursis, kuid kui puudub kindel teaduspõhine teadmine, tuleks tunnis hoiduda spekulatsioonidest ja improviseeritud aruteludest. Poliitikast, maksudest, vandenõuteooriatest, vaktsiinidest - kõigil neil teemadel saab arutleda ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse tundides oma ainevaldkonda tundva õpetajaga.

Selle aasta 1. septembrist hakkab kehtima uus kutsestandard „Õpetaja, tase 7“, mis rõhutab muu hulgas, et õpetaja peab käsitlema õppeaine sisu teadus- ja tõenduspõhiselt. Selle saavad automaatselt kõik õpetajakoolituse magistriõppe läbinud.

Kõigil neil teemadel saab arutleda ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse tundides oma ainevaldkonda tundva õpetajaga.

Kutsestandardi uuendamise töörühma liige ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste selgitab, et kutse on justkui kvaliteeditõend, mis kinnitab, et õpetajal on teadus- ja tõenduspõhiselt õpetamiseks vajalikud pädevused.

Pedaste sõnul ei vasta praeguste andmete põhjal ligi 20% õpetajaid kvalifikatsiooninõuetele, mis tähendab, et nende puhul ei saa olla kindel, kas nende õpetamisviisid vastavad standarditele. Kui õpetajal puudub kutse, jääb otsus tema pädevuse kohta koolijuhi teha.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Aire Koigi sõnul puudub Kati Saara Murutaril kutseregistri andmetel õpetajakutse. „See aga ei tähenda, et ta ei võiks vastata õpetaja kvalifikatsiooninõuetele, mille täitmist hindab koolijuht.“

Eesti emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu tõdeb, et Eestis on õpetajatel suur tegutsemisvabadus, kuid ka vastutus. Õpetaja ülesanne on tunnetada, kas kasutatavad tekstid ja õpetamisviisid on õpilastele sobivad, ning tajuma piiri, mida ei tohi ületada, et tagada õpilastele turvaline õpikeskkond.