API tools faq
paste
Guest User

Untitled

a guest
Oct 11th, 2026
86
0
Never
Add comment
Not a member of Pastebin yet? Sign Up, it unlocks many cool features!
text 14.52 KB | None | 0 0
raw download clone embed print report
  1. kuritegusid nad on varem toime pannud ja kui kindel saab olla, et nad järgivad neile kehtestatud piiranguid.
  2.  
  3. «Tegelikult paneb küll mõtlema, millised inimesed meie keskel iga päev elavad. Ega nad avavanglast välja saades ju teistest kuigivõrd erine,» rääkis toimetusega vestelnud kohalik elanik, kes soovis jääda anonüümseks.
  4.  
  5. Ta mõistab, et kinnipeetavate liikumine on piiratud ja nende üle peetakse järelevalvet. Ometi ei võta see tema sõnul ära kõhedust, mida tekitab mõte seksuaalkuritegude eest karistatud inimeste viibimisest teiste seas.
  6.  
  7. «Mõte sellest, et laste ümber võib luusida keegi, kes on vanglas üldsegi juba sellise seksuaalkuriteo eest vangi mõistetud, ajab judinad peale,» tunnistas kohalik elanik.
  8.  
  9. Üheksa seksuaalkuritegude eest karistatud inimest käib vanglast väljas tööl
  10. Toimetus pöördus Tartu vangla poole, et uurida, kui palju kinnipeetavaid praegu avavanglas viibib ning kui paljud neist käivad väljaspool vanglat tööl. Samuti soovisime teada, kuidas otsustatakse, et ka seksuaalkuritegude eest karistatud inimene võib enne karistusaja lõppu väljaspool vanglamüüre liikuda.
  11.  
  12. «6. oktoobri seisuga viibib Tartu vangla avavanglas 52 kinnipeetavat, kellest 38 käib väljaspool vanglat tööl. Seksuaalkuriteos süüdimõistetuid on avavanglas 15 ning neist üheksa ehk veidi üle poole töötab väljaspool vanglat,» kinnitas Tartu avavangla inspektor-kontaktisik Epp Elbrecht.
  13.  
  14. Tartu avavangla inspektor-kontaktisik Epp Elbrecht.
  15. Tartu avavangla inspektor-kontaktisik Epp Elbrecht. Foto: Margus Ansu
  16. See tähendab, et üheksa seksuaalkuritegude eest karistatud inimest saab tööpäeva jooksul liikuda väljaspool vanglat, kasutada vajaduse korral ühistransporti ja viibida töökohtades, kus nad puutuvad kokku teiste inimestega. Nende liikumisele kehtivad piirangud, kuid ametnik ei saada neid pidevalt.
  17.  
  18. Elbrechti sõnul hinnatakse enne avavanglasse paigutamist inimese käitumist, senist karistuse kandmist ja võimalikke riske.
  19.  
  20. «Avavanglasse paigutamise, lühiajaliste väljasõitude lubamise ja tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel arvestatakse kinnipeetava käitumist, individuaalse täitmiskava täitmist, toime pandud kuriteo asjaolusid, uue kuriteo toimepanemise riski ning avaliku julgeoleku kaalutlusi,» selgitas ta.
  21.  
  22. Vangla kontrollib muu hulgas, kas kinnipeetav on täitnud talle ette nähtud tegevused, mis peaksid vähendama uue kuriteo toimepanemise riski, kas tal on kehtivaid distsiplinaarkaristusi või pooleliolevaid kriminaalmenetlusi ning kas esineb põgenemisohtu.
  23.  
  24. Arvesse võetakse ka seda, kus inimene hakkab töötama või õppima ja millist teed mööda ta sinna liigub. Elbrechti sõnul hinnatakse eraldi, kas liikumisteekonnal võib tekkida kokkupuude kuriteo kannatanu või teiste menetlusega seotud inimestega.
  25.  
  26. Seega ei välista seksuaalkuriteo eest mõistetud karistus iseenesest avavanglasse pääsemist. Otsustavaks saab vangla hinnang.
  27.  
  28. «See oli stress, et nendega ühel pinnal pidin olema»
  29. Tartu avavangla igapäevaelust rääkis Elu24-le ka Kirka Puistamaa, kes kandis seal karistust ligi kaks aastat.
  30.  
  31. Kirka Puistamaa
  32. Kirka Puistamaa Foto: Marko Saarm
  33. Mees kandis vanglakaristust narkokuritegude eest ning vabanes tänavu. Juba avavanglas viibides käis ta väljaspool vanglat tööl ja jätkab samas ettevõttes töötamist ka praegu.
  34.  
  35. Kuigi Puistamaa on vanglast vabanenud, hoiab ta ühendust mõne endise kaasvangiga. Nii jõuab temani endiselt teavet selle kohta, kes avavanglasse saabuvad ja mis seal toimub. Suur osa tema kirjeldustest põhineb aga ajal, mil ta ise vanglas oli.
  36.  
  37. «Seal on poisid sees, annavad mulle informatsiooni, kes sinna tulevad, mis seal toimub ja üldse. Nägin ise, mis seal toimus,» rääkis Puistamaa.
  38.  
  39. Avavanglas elasid tema sõnul lähestikku väga erinevate kuritegude eest karistatud inimesed, sealhulgas seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud kinnipeetavad.
  40.  
  41. «Üks selline üldkasutatav ruum, kus on TV, köök. See on avatud. Iga koridori pool on neli tuba. See ei ole väga suur pind, aga seal elab umbes 25 nägu. Pedofiilid samuti,» kirjeldas Puistamaa toonast elukorraldust.
  42.  
  43. Tartu avavangla avamine. Kööginurk meeste tiivas.
  44. Tartu avavangla avamine. Kööginurk meeste tiivas. Foto: Margus Ansu
  45. Mehe sõnul oli kooselu mõne kaasvangiga pingeline. Ta kirjeldab neid üleolevate ja manipuleerivatena, ehkki füüsilist vägivalda ta avavanglas kuigi palju ei näinud.
  46.  
  47. «Pedofiilid ei ole üldiselt vägivaldsed, nad on väga kavalad manipulaatorid. Nad on seal enamjaolt ühte tuppa koondatud. Vägivalda ei näinud palju, pigem jah sellist manipuleerimist. Nad naersid teiste üle ja olid ikka suhteliselt ülbed,» rääkis Puistamaa oma kogemusest.
  48.  
  49. Aja jooksul püüdis mees sellistest olukordadest võimalikult palju kõrvale hoida. Tema peamine eesmärk oli karistus lõpuni kanda ja vanglast välja saada.
  50.  
  51. «Ma sain välja ja pühkisin endalt kõik selle peast ära. See oli stress, et nendega ühel pinnal pidin olema,» tunnistas Puistamaa.
  52.  
  53. «Ütles, et taob mind ära»
  54. Kõige rohkem häiris Puistamaad see, kuidas tema hinnangul vanglas rikkumistele reageeriti.
  55.  
  56. Mees väidab, et mõnda seksuaalkuriteo eest karistatud kinnipeetavat koheldi teistest leebemalt ning sarnastele juhtumitele võisid järgneda väga erinevad tagajärjed. Ühe näitena meenutas ta olukorda, kus seksuaalkuriteo eest karistatud kaasvang teda teiste ees ähvardas.
  57.  
  58. «Üks neist läks nii ülbeks, et sõimas mind kõigi teiste ees valju häälega ja ähvardas peksa anda. Mina muidugi kaebama ei läinud. Kuidagi jõudis juhtunu kohta info aga vangla julgeolekutöötajateni, ning temaga ei tehtud midagi,» rääkis Puistamaa.
  59.  
  60. Tartu avavangla meeste kolmekohaline kamber.
  61. Tartu avavangla meeste kolmekohaline kamber. Foto: Margus Ansu
  62. Tema sõnul viidi üks teine kinnipeetav sarnase ähvarduse järel tagasi kinnisesse vanglasse.
  63.  
  64. Tartu vangla kinnitusel esineb kinnipeetavate vahelisi ähvardusi ja füüsilist vägivalda avavanglas väga harva. Sellistes olukordades eraldatakse konflikti sattunud inimesed ning tõsisema rikkumise korral võib järgneda tagasipaigutamine kinnisesse vanglasse.
  65.  
  66. «Vanglaametnikud hindavad iga juhtumi konkreetseid asjaolusid ja tagajärgi,» selgitas Elbrecht.
  67.  
  68. Puistamaa sõnul püüdis ta vanglas ka ise uurida, miks mõnele rikkumisele reageeriti karmimalt kui teisele. Saadud vastused teda ei veennud.
  69.  
  70. «Olen seda teemat ka puudutanud. Ei jätnud seda teemat tähelepanuta. Uurisin seda. Öeldi, et ei ole midagi. Iga inimest võetakse individuaalselt. Aga lihtne öelda. Mingid asjad peaksid kõigile kehtima,» rääkis mees.
  71.  
  72. Puistamaa kahtlustab, et mõni kinnipeetav võis saada eeliseid tänu koostööle vangla julgeoleku- või uurimisametnikega.
  73.  
  74. Vangla selgitab aga, et avavanglas eeldatakse kõigilt kinnipeetavatelt aktiivset koostööd ametnikega. Kuna suur osa nende liikumisest toimub väljaspool vanglat, peab infovahetus olema regulaarne ja kokkulepetest tuleb kinni pidada.
  75.  
  76. Koostöö võib olla oluline ka distsiplinaarmenetluses, kus kinnipeetaval on õigus juhtunu kohta selgitusi anda. Need selgitused võivad mõjutada menetluse käiku.
  77.  
  78. «See, kas kinnipeetav saab avavanglas karistuse kandmist jätkata või paigutatakse ta tagasi kinnisesse vanglasse, sõltub tema käitumisest ja rikkumise asjaoludest, mitte tema isiklikest suhetest vanglaametnikega,» sõnas Elbrecht.
  79.  
  80. Loata kohtumised väljaspool vanglat
  81. Puistamaa meenutas ka juhtumit, kus kinnipeetav olevat kohtunud väljaspool vanglat inimesega, kellega tal puudus luba kokku saada. Mehe sõnul sai vangla sellest teada, kuid tema teada ei järgnenud juhtunule tõsisemat tagajärge.
  82.  
  83. Tartu vangla tunnistab, et selliseid olukordi on ette tulnud.
  84.  
  85. Tartu avavangla inspektor-kontaktisik Epp Elbrecht.
  86. Tartu avavangla inspektor-kontaktisik Epp Elbrecht. Foto: Kristjan Teedema
  87. Elbrechti sõnul on enamasti olnud tegemist juhusliku kokkusattumise, mitte ette planeeritud kohtumisega. Ka siis ei tohi kinnipeetav kõrvalise inimesega suhtlema hakata. «Kui selline rikkumine tuvastatakse, alustab vangla distsiplinaarmenetlust,» kinnitas Elbrecht.
  88.  
  89. Tõsisemal juhul võidakse kinnipeetav tagasi kinnisesse vanglasse paigutada. Vangla sõnul tuleb selliseid juhtumeid ette harva.
  90.  
  91. Nii ähvarduste kui ka loata kohtumiste puhul otsustab vangla, kuidas rikkumisele reageerida. Puistamaale jäi aga mulje, et reeglid ei kehtinud kõigile ühtemoodi.
  92.  
  93. «Lõpus lõin käega ja panin klapid ette»
  94. Pinged ei väljendunud Puistamaa sõnul alati ähvardustes. Mõnikord piisas konfliktiks täiesti tavalisest igapäevasest olukorrast.
  95.  
  96. Ühe näitena tõi ta välja ühise külmkapi kasutamise. Tema sõnul ei sobinud ühele seksuaalkuriteo eest karistatud kaasvangile see, kus Puistamaa oma toiduaineid hoidis, mistõttu tuli mehel asjad ümber paigutada.
  97.  
  98. Tartu avavangla avamine. Meeste osakonna kööginurk.
  99. Tartu avavangla avamine. Meeste osakonna kööginurk. Foto: Margus Ansu
  100. «Minu asju oli vaja kuhugi ära tõsta, sest ühele ei meeldinud, et minu asjad seal on. Küsisin, et miks peab tõstma? Siis tõsteti ikkagi asjad ümber,» meenutas Puistamaa.
  101.  
  102. Mehe sõnul tekitas temas pahameelt tunne, et mõne kaasvangi soovidega arvestati rohkem kui teiste omadega. Sellised näiliselt väikesed olukorrad muutsid kooselu tema jaoks veelgi pingelisemaks.
  103.  
  104. «Lõpus lõin käega, et ma lihtsalt pean välja saama, ja panin klapid ette,» kirjeldas ta oma viimaseid kuid avavanglas.
  105.  
  106. «Probleem on üldse, et väljas käivad»
  107. Puistamaa jaoks on kõige suurem küsimus siiski see, kuidas võivad raskete seksuaalkuritegude eest karistatud inimesed pääseda avavanglasse ning sealt omakorda tööle või õppima.
  108.  
  109. «Tegelikult on juba see probleem, et nad üldse väljas käivad,» ütles mees.
  110.  
  111. Ta tõi vestluses näiteks kinnipeetavaid, kelle kuritegelikku minevikku peab ta eriti raskeks. Puistamaa sõnul oli üks neist mõistetud süüdi noorte uimastamise ja vägistamise eest ning jõudnud pärast osa karistuse kandmist avavanglasse.
  112.  
  113. «Üks pedokas käis koolis. Ta on niivõrd kaval vend. Ta käis veel tööl, et läks hommikul kooli, siis läks tööle ja tuli öösel,» kirjeldas Puistamaa.
  114.  
  115. Selline päevakava pani teda mõtlema, kui kaua võib kinnipeetav väljaspool vanglat viibida ja kuidas saab vangla kindel olla, et inimene liigub ainult talle lubatud kohtades.
  116.  
  117. Elbrechti sõnul on väljaspool vanglat liikumine seotud konkreetse eesmärgi ja ajakavaga. Kinnipeetavale määratakse kindel teekond ning vajaduse korral ka ühistranspordiliin ja peatused. Omavolilised kõrvalepõiked ning kõrvaliste inimestega suhtlemine tööle minnes või sealt tulles on keelatud.
  118.  
  119. «Avavangla toimib usalduse ja vastutuse põhimõttel ning kinnipeetavaid ei saadeta tööle ega õppima pidevalt ametniku saatel,» selgitas Elbrecht.
  120.  
  121. Vanglaametnikud teevad pistelisi kontrolle. Kõigil väljaspool vanglat liikuvatel kinnipeetavatel on mobiiltelefon, mille asukohta ametnikud saavad jälgida. Tööandjad peavad vanglat teavitama, kui kinnipeetav ei ilmu tööle või hilineb.
  122.  
  123. Tartu avavangla viis kinnipeetavat raielangil mände istutamas. Väljaspool vanglat töötamine on osa avavangla kinnipeetavate igapäevaelust. Foto on illustreeriv.
  124. Tartu avavangla viis kinnipeetavat raielangil mände istutamas. Väljaspool vanglat töötamine on osa avavangla kinnipeetavate igapäevaelust. Foto on illustreeriv. Foto: Margus Ansu
  125. Vangla kinnitusel ei ole Tartu avavangla kinnipeetavate praegused töökohad koolide ega lasteaedade vahetus läheduses.
  126.  
  127. Tööandjale edastab vangla kinnipeetava nime, sünniaja, karistusaja lõpu ja ülevaate tema tööoskustest. Millise kuriteo eest inimene karistust kannab, vangla tööandjale ei avalda.
  128.  
  129. Vangla sõnul on avavangla eesmärk valmistada inimest järk-järgult ette ühiskonda naasmiseks. Tööl käimine ja tavapäraste kohustuste täitmine peaksid aitama vähendada ohtu, et inimene pärast vabanemist uuesti kuriteo toime paneb.
  130.  
  131. Puistamaa hinnangul ei vähenda see aga vajadust küsida, kas kõigi kinnipeetavate puhul on väljaspool vanglat liikumine piisavalt turvaline.
  132.  
  133. Pärast avalikku postitust saabus hoiatus
  134. Puistamaa sõnul otsustas ta avavanglas kogetu ja seal viibivate inimeste kohta avalikult sõna võtta ka sotsiaalmeedias. Ta tegi postituse Tartu Facebooki gruppi, et uurida, mida teised inimesed sellest teemast arvavad.
  135.  
  136. Mehe väitel jõudis postitus kiiresti ka vanglas viibivate inimesteni. Pärast selle avaldamist sai ta sõnumi, milles soovitati tal sellistest teemadest eemale hoida.
  137.  
  138. «Kui selle postituse tegin, et aru saada, mida nad sellest arvavad, siis vangist kirjutati, et hoia oma näpud sellistel teemadel eemal,» rääkis Puistamaa.
  139.  
  140. Mees peab kõnekaks just seda, kui kiiresti tema avalik sõnavõtt vanglasse jõudis.
  141.  
  142. «See tähendab, et suhteliselt kiirelt jõudis see teema vanglasse,» leidis ta.
  143.  
  144. «Kuuuurija» tõi seksuaalkurjategijate töötamise päevavalgele juba kaks aastat tagasi
  145. Tartu avavanglast väljaspool töötavad seksuaalkurjategijad pole sugugi uus teema.
  146.  
  147. Juba 2024. aastal jõudis see «Kuuuurija» huviorbiiti, kui saates käsitleti juhtumit, kus seksuaalkuritegude eest karistatud kinnipeetavad käisid tööl Kõrvekülas asuvas Tartu Pesuköögis.
  148.  
  149. Juhtum tekitas küsimusi selle kohta, kui palju teavad tööandjad ja nende töötajad inimestest, kellega nad iga päev kokku puutuvad. Kõhedust lisas asjaolu, et piirkonnas asuvad ka lasteasutused.
  150.  
  151. Loe pikemalt:
  152.  
  153. «ÜHISKONNALE OHTLIK» ⟩ Sarivägistaja Guntars Kaziks liigub «vabaduses», temaga seostatud 17-aastase Reili juhtum on siiani vastusteta
  154.  
  155. Nüüd, kaks aastat hiljem, kinnitab Tartu vangla, et seksuaalkuritegude eest karistatud kinnipeetavate töötamine väljaspool vanglat jätkub. 6. oktoobri seisuga käis Tartu avavanglast tööl üheksa sellise kuriteo eest süüdi mõistetud inimest.
  156.  
  157. Vangla kinnitusel ei asu kinnipeetavate praegused töökohad koolide ega lasteaedade vahetus läheduses. Samuti on nende liikumisteekonnad kindlaks määratud ja ametnikud teevad pistelisi kontrolle.
  158.  
  159. Miks vangla ei avalda tööandjale, millise kuriteo eest tema juurde tööle asuv kinnipeetav karistust kannab, jäi aga selgusetuks. Vangla vastusest ei ilmnenud, mis põhjusel seda teavet tööandjatega ei jagata.
  160.  
  161. Elu24 võttis ühendust ka ettevõtetega, mida toimetusele saadetud vihjes nimetati avavangla kinnipeetavate võimalike tööandjatena. Uurisime, kuidas sujub igapäevane koostöö vanglast tööle käivate inimestega, kui palju teavad ettevõtted nende taustast ning kas ka teised töötajad on teadlikud, kellega nad koos töötavad.
  162.  
  163. Artikli ilmumise ajaks ei olnud ettevõtted meie küsimustele vastanud.
Advertisement
Add Comment
Please, Sign In to add comment
Public Pastes
We use cookies for various purposes including analytics. By continuing to use Pastebin, you agree to our use of cookies as described in the Cookies Policy.  OK, I Understand
Not a member of Pastebin yet?
Sign Up, it unlocks many cool features!