Soome on patsientidele ohtlikuks kuulutanud 13 Eesti arsti. Paljud neist töötavad siin edasi
Eesti terviseamet ei ole Soomes puudulike ametioskustega hätta jäänud arstide tausta uurinud ega nende praeguseid tööandjaid Soomes tehtud otsustest teavitanud.

Soome rahvusringhäälingu Yle uuriv toimetus MOT avaldas hiljuti loo sellest, et Soome terviseamet Valvira on viimaste aastate jooksul 13 Eesti arsti arstina töötamise õigust piiranud või selle tühistanud. Arstide nimesid Yle ei avaldanud. Eesti Päevaleht selgitas välja, kes nad on ja mis neil Soomes juhtus.

Selgus, et 13 arstist kuus töötavad nüüd jälle Eestis. Üks neist on hambaarst Dmitri Filippenko, kelle sekeldustest nii Soomes kui ka Eestis oleme juba korduvalt kirjutanud. Viimati kirjutasime, kuidas Filippenko on juba Eestiski patsiente vigastanud. Näiteks tekitas hambaarsti ebaprofessionaalne töö ühele naisele kõnedefekti.

Ülejäänud viiest kaks töötavad Medicumi perearstikeskuses, kaks Viru vanglas ja üks psühhiaatrina firmas, millel on haigekassa leping (loe arstide juhtumeid kõrvallugudest).

Kõigi juhtumite põhiküsimus on: miks ühel pool Soome lahte patsientidele ohtlikuks kuulutatud arstid saavad vastaskaldal muretult edasi tegutseda? Vastus peitub lihtsas tõdemuses, et teise riigi piirang ei kehti Eestis ja kuni kohus pole arsti süüdi mõistnud, pole Eesti terviseametil ega ühelgi teisel asutusel põhjust midagi ette võtta.
Terviseamet ei tee infoga midagi

Kasu pole olnud ka üleeuroopalisest hoiatusmehhanismist, millega Eesti liitus 2016. aastal. Hoiatussüsteemi mõte oli just see, et tervishoiutöötajad, kellel on ühes EL-i riigis oma erialal töötamine ära keelatud, ei saaks seda teises riigis jätkata. Kokkuvõtlik info sellest jõuab Eestis terviseametisse, kes pole seni pidanud vajalikuks selle teadmisega midagi peale hakata. Amet pole isegi tundnud huvi Valvira üksikasjalikumate dokumentide vastu.

Ka selle artikli peategelaste lugudest ilmnes, et isegi praegused tööandjad ei teadnud midagi nende sekeldustest Soomes.

Kui Eesti Päevaleht Valvira dokumentidega terviseameti, sotsiaalministeeriumi ja arstide liidu poole pöördus, pareerisid kõik, et enamasti oli Eesti arstide põhiline puudujääk vähene soome keele oskus, mis neil Eestis töötamist ei sega. Ent ühtlasi polnud ükski nimetatud asutus varem neid dokumente näinud.

Valvira põhjalikest raportitest selgub, et ehkki kehv soome keele oskus oli enamasti läbiv joon, tegi Soome terviseamet otsused arstide kohta pärast korduvaid kaebusi ja tõsiseid puudujääke nende sisulises töös, kuulates ära ekspertide ja asutuste arvamuse. Paaril juhul saadeti arstid Helsingi ülikooli pädevushindamisele. Ühel juhul oli Valvira sunnitud arstina töötamise õiguse tühistama, sest arst ei soostunud ka pärast korduvat nõudmist hindamisele minema.

Vahest kõige üllatavam on, et terviseamet veeretab vastutuse arstide pädevuse eest tööandjatele ehk haiglatele ja kliinikutele. Terviseameti kommunikatsiooninõunik Simmo Saar ütles, et nemad kontrollivad tervishoiutöötajat registreerides ainult seda, kas inimesel on vajalik haridus ja patsientide teenindamise oskus. „Tervishoiuga tegelevad asutused teevad oma personali puudutavad otsused iseseisvalt, halbade oskustega töötajaid ei soovi kindlasti keegi palgata,” ütles Saar.

Pideva arstide puuduse tõttu on kõik arstidiplomi omanikud hinnas. Seega ongi arstidel võimalik Eestis töötamise õigusest ilma jääda ainult kohtu otsusega. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul on arutatud, kas see võiks olla teisiti, kuid seni ei ole kavas põhimõtet muuta.
Infot ei saa kusagilt

Medicumi juht Tõnis Allik nimetas seda oluliseks probleemiks, sest praegu pole ametlikku infokanalit, kust tööandjad saaksid teavet arstide probleemsetest juhtumitest – nii mujal EL-is kui ka Eestis juhtunutest. Samuti puudub tema sõnul võimalus arsti teadmisi objektiivselt kontollida. „Oleme sellel teemal suhelnud nii terviseameti kui ka Eesti arstide liiduga. Kuigi arstide pädevusega seotud õigusruumi täpsema reguleerimise vajadust üldiselt mööndakse, ei paku praegu keegi tööandjale Eesti riigis arsti pädevuse hindamiseks konkreetset abi,” tõdes Allik.

Suur erinevus Soome ja Eesti arstide järelevalves on seegi, et Soomes annavad Valvirale probleemsetest arstidest üldiselt teada teised arstid. Eestis pole kombeks kolleegide vigadele tähelepanu juhtida. Siin teevad seda põhiliselt patsiendid.

Arstide liidu tegevjuhi Katrin Rehemaa sõnul tuleb välisriigis arstina töötamise õiguse äravõtmisse või piiramisse suhtuda väga tõsiselt. „Iga juhtumiga tuleks tegeleda eraldi ja otsustada vastavalt asjaoludele, kas töökeeld kehtib ka Eestis või mitte,” märkis ta. Arstide pädevust peavad tema sõnutsi hindama Tartu ülikool ja erialaseltsid. „Kui meie seaduste järgi tõesti praegu välisriikide piiranguid arvestada ei saa, siis tuleb neid seadusi muuta,” ütles Rehemaa. Selleks et arstide teadmised ja oskused oleksid tänapäevasel tasemel, ei ole aga tema arvates vaja keskenduda pädevuse taashindamisele, vaid tuleb eelkõige luua võimalused vajalikuks täienduskoolituseks ja uute oskuste praktiseerimiseks.

Soomes pahuksisse läinud arstide juhtumitest torkas silma vahendusfirma Attendo, kes palkab enda väitel aastas ligi 300 Eesti arsti. Nimelt väitis Attendo mitme arsti puhul Valvirale ja Soome tööandjatele, et nende soome keele ja tööoskus on piisav. Samuti püüdsid nad Soome tööle tagasi sokutada arste, kes olid juba Valvirale probleemidega vahele jäänud ja kelle pädevuse puudust olid varasemad tööandjad esile toonud.

Attendo esindaja Anni Huotari selgitas, et enamikul arstidel, kelle vastu Eesti Päevaleht huvi tundis, oli enne kui Attendo nad palkas varasem Soomes töötamise kogemus. Samuti märkis ta, et siis, kui need arstid Soomes arstina töötamise õiguse said, ei nõudnud Valvira soome keele oskuse tõendit, aga nüüd nõuab. Huotari sõnul pakuti probleemsetele arstidele tööd teistes tervisekeskustes – enamasti suuremates –, kus oli võimalik pakkuda arstidele paremat juhendamist ja tuge. Võrreldes väiksemate keskustega ei pidanud arstid neis keskustes ka üksi töötama.


- ÄÄREJUTT -

Reet Aadamsoo

SOOMES ARSTINA TÖÖTAMINE KEELATUD

VALVIRA OTSUS 2014. aastast

HARIDUS: lõpetanud Tartu ülikooli 1974. aastal

TÖÖKOHT EESTIS: Viru vangla

Asi sai alguse Kankaanpää tervisekeskuses Aadamsoo kolleegina töötanud arsti teatest. Arst palus Valviral teha kindlaks Aadamsoo ametipädevus, kuna ta oli ilmutanud oma töös patsiendi turvalisust ohustavaid puudusi.

Teate järgi määras Aadamsoo näiteks ohtlikult madala hemoglobiinitasemega patsiendile raviks porgandimahla. Ta määras 90-aastasele patsiendile kesknärvisüsteemi mõjutavaid ravimeid – patsient ei olnud neid varem saanud – ja tavapärasest suurema koguse, mille tagajärjel ei suudetud patsienti hommikul äratada. Ta oli määranud ka väikesele haprale vanainimesele tavaliseks kuseteedepõletikuks sobimatut ravimit. Aadamsoo ei olevat suutnud osal ravimitel vahet teha.

Arsti sõnul oli Aadamsoo mitu korda ületanud retseptidega soovitatud maksimumdoose ja tema laia spektriga antibiootikumide väljakirjutamise tava ei olnud kooskõlas hea praktikaga. Peale selle oli ta kopeerinud patsientide haiguslugudesse suvalisi varasemaid ravijuhtumeid. Aadamsoo oli vana südame elektrokardiogrammi põhjal otsustanud, et ei ole vaja teha uut uuringut, kuigi patsiendil olid rinnus valud. Ka oli Aadamsoo keeletase puudulik.

Aadamsoo jõudis Soomes töötada neljas tervisekeskuses kahe vahendusfirma, Attendo ja Mediradixi kaudu. Need saatsid teda varasematest probleemidest hoolimata üha uutesse töökohtadesse. Heinävesi tervisekeskusest võttis Valviraga kontakti õde, kelle sõnul polnud Aadamsoo võimeline koostama tööaruandeid ega tegema laborile tellimusi ja kasutas patsientide uurimiseks ja ravi alustamiseks tema kui õe abi. Õde väljendas imestust, kuidas saab Soomes arstina töötada, oskamata midagi teha. Seinäjoki tervisekeskuses lõpetati Aadamsooga töösuhe samuti kiiresti, sest ta ei saanud oma tööga hakkama: kui ta patsientide haiguslugusid üldse täitis, siis oli tema märkmetest raske aru saada. Ülemuse sõnul ei tundnud Aadamsoo ravimeid ning küsis nõu sekretärilt, õelt ja isegi patsientidelt. Ka neljandas keskuses jäi Aadamsoo tööaeg lühikeseks. Patsiendid ütlesid, et ei saa temast aru. Apteegist võeti keskusega ühendust, sest ei saadud aru, mida ta oli retseptis kirjutanud.

Valvira tegi kindlaks, et Aadamsoo ei määranud ravimeid asjakohaselt. Ta oli andnud liiga suuri doose, mis on eluohtlikud. Valvirale tegi eriti muret, et kõigest hoolimata üritas Aadamsoo uute vahendajate kaudu uuesti tööle pääseda, kuigi oli ise tööandjatele möönnud, et ei saa hakkama.

Algul keelas Valvira Aadamsool arstina töötada ajutiselt ja käskis tal käia Helsingi ülikoolis ametioskuste kontrollis. Sinna Aadamsoo ei läinud. Samuti ei vastanud Aadamsoo Valvira e-kirjadele ega tähitud kirjadele. Lõpuks otsiti teda taga kohtutäiturite ja Eesti välisministeeriumi kaudu. Ikka edutult. Valvira hinnangul oli arvata, et Aadamsoo pädevuses on tõsiseid puudujääke, ja tal keelati Soomes arstina töötada. Kui otsus oli juba langetatud, tabas Valvirat üllatus. Nendega võttis ühendust uus vahendusfirma, kelle kaudu Aadamsoo üritas uuesti Soome tööle pääseda!

Varem Ruhnu saarel perearstina töötanud ja ajakirjanduseski napsilembuse kahtluse tõttu tähelepanu pälvinud Aadamsoo töötab nüüd arstina Viru vanglas. Terviseameti teatel on kinnipeetavad esitanud Aadamsoo kohta viimase viie aasta jooksul kokku seitse kaebust. Terviseameti järelevalvemenetlus tema tegevuses vigu ei leidnud.

Aadamsoo Eesti Päevalehele kommentaari ei andnud. Justiitsministeerium teatas ajalehe päringu peale, et asjaolusid on hakanud koos tervishoiuametkondadega uurima vanglate sisekontroll. „Kuna see info on meile uus, siis ei oska me veel vastata, millised järeldused sellest teha,” öeldi ministeeriumist.

Viktoria Pronevitš

SOOMES ARSTINA TÖÖTAMINE KEELATUD

VALVIRA OTSUS 2017. aastast

HARIDUS: lõpetanud Tartu ülikooli 1997. aastal

TÖÖKOHT EESTIS: Viru vangla

Valvira keelas Viktoria Pronevitšil arstina praktiseerimise põhjusel, et tema tegevus ohustab patsientide turvalisust.

2015. aastal teatas Porvoo haigla erakorralise meditsiini osakonna peaarst Valvirale, et nad on hakanud tundma muret Pronevitši ametioskuste ja professionaalsuse pärast. Teisedki tema Soome tööandjad teatasid, et tema töö oli puudulik. Pronevitši vahetu ülemus Porvoos selgitas, et tema anamneesi käsitlus oli tihti puudulik ja pealiskaudne. Tal oli jäänud avastamata kuseteede põletik, luumurrud, uriinipeetus ja venoosne tromboos. Puudusi oli ka uuringute tellimise ja tulemuste (laboriuuringud, röntgenipildid) hindamisega. Kuigi Valvira kohustas Pronevitši teatama, kui ta Soomes töökohti vahetab, ei teinud ta seda.

Porvoo EMO peaarst saatis Valvirale mõned problemaatiliste juhtumite näited.
• Pronevitš ei märganud 76-aastase raskes seisundis patsiendi elektrokardiogrammis (EKG) näitajate suurenemist. Õed andsid patsiendi dokumendid ja EKG andis valvearstile ehk Pronevitšile, kes vaatas ta läbi kella 17 ajal. Kella 20 ajal kaotas patsient teadvuse. Patsient elustati ja siis märgati ka EKG-s näitajate suurenemist. Patsient viidi Helsingisse ja ta toibus.
• Mopeediga kukkunud 16-aastane poiss ei saanud lähedase sõnul jalale toetuda ja tundis valu pöias. Pronevitš saatis ta pärast pool minutit kestnud vastuvõttu röntgenisse, teda täpsemalt uurimata. Ta ütles, et õed hoolitsevad tema nahahaavade eest, ise neid haavu vaatamata. Patsient sai valuvaigistit alles siis, kui ta seda küsis. Uuringuaeg pandi järgmiseks päevaks, aga Pronevitš ei andnud juhiseid, millist koduravi teha muu hulgas jala paistetuse ja valude vastu. Patsiendi haiguslukku tehtud märkused ei kajastanud sündmuste käiku ja Pronevitši suuline väljendusoskus oli kehv. Patsienti järgmisel päeval uurinud arst saatis ta lastehaiglasse edasistele uuringutele.
• Pronevitš ei uurinud pärast traumat EMO-sse toodud seitsmeaastase lapse valusat rannet. Lapse lähedasele ütles ta, et murdu ei ole, sest laps ei nutnud. Teine arst tuvastas patsiendil luumurru ja valu. Pronevitš ei olnud patsiendi kohta ka dokumente täitnud.
• Pronevitš olevat koostanud „erilisi saatekirju”, kuhu oli tihti copy-paste-meetodil pandud vanu tekste, millel ei pruukinud konkreetse patsiendiga pistmist olla.

Pronevitši viie Soomes töötatud aasta jooksul ilmnes samasuguseid patsiendi tervist ohustavat tegevusi mitmes eri töökohas. Teadaolevalt keeldusid kolm keskust temaga töösuhet jätkamast. Valvira kohustas teda minema Helsingi ülikooli ametioskuste ja teadmiste hindamisele, aga sinna ta ei ilmunud.

Pronevitš on töötanud Karell Kiirabis vanemarstina, praegu töötab ta arstina Viru vanglas. Eesti Päevalehele ta kommentaari ei andnud. Asjaolusid on koos tervishoiuametkondadega hakanud uurima tema tööandja, vanglate sisekontroll.

Tiina Keldrima

SOOMES ARSTINA TÖÖTAMINE PIIRATUD

VALVIRA OTSUS 2015. aastast

HARIDUS: lõpetanud Tartu ülikooli 1989. aastal

TÖÖKOHT EESTIS: Psühho-Konsultandid OÜ

Tiina Keldrima kohta tegi Valvira otsuse 2015. aastal, piirates tema õigust arstina praktiseerida, nii et ta ei saa ravida kilpnäärme- ega neeruhaigusi. Probleemidest teavitas Valvirat Vaasa keskhaigla endokrinoloogia peaarst, lõpuks andsid oma hinnangu kolm endokrinoloogi. Nende arvates on Keldrima kilpnäärmehaiguste diagnoosimise oskus puudulik.

Keldrima on pannud põhjendamata diagnoose ja määranud palju hormoonravimeid, kuigi patsiendid pole neid vajanud. Samuti on doosid olnud ohtlikud. Ühekülgsus on viinud selleni, et muud kaebused ja haigused on jäänud diagnoosimata ja ravimata. Keldrima määratud raviga ei saanud Valvira hinnangul kilpnäärme probleeme ravida. Kilpnäärme ravi ilma korraliku diagnoosita võib ohustada südant. Põhjendamata hormoonravimeid ja tavapärasest suuremaid doose määras ta ka kahe lapse ja kahe raseda naise raviks. Ent see võib põhjustada viljatust.

Valvira tõdes kokkuvõttes, et Keldrima põhjustas vähemalt ühel juhul patsiendile ilmselge terviseriski ja määras vähemalt ühele patsiendile lubamatu ravi. Valvira oli alates 2012. aastast teinud Keldrima kohta juba kolm piiravat otsust, kuid Keldrima oli need oma advokaadiga kohtus kummutanud. Keldrima kritiseeris eksperte. Valvira vastas, et ekspertide hinnangud põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslikel alustel.

Keldrimal on väikeosalus end Eesti esimeseks ökoapteegiks nimetavas Eliksiiris. Ökoapteegi kaupade nimekiri on kirju ulatudes rakumineraalidest sünergiliste toidulisandite ja raviseentest Riina Raudsiku ja Rene Bürklandi raamatuteni. Praegu töötab Keldrima psühhiaatrina Psühho-Konsultandid OÜ-s, millel on haigekassaga leping. 2017. aastal teenindas firma haigekassa rahaga ligi 1200 ravijuhtu kokku üle 48 000 euro eest.

Keldrima ütles Eesti Päevalehele, et tal olevat Soomes keelatud kasutada üht hormoonravi meetodit, ehkki tema patsiendid olevat sellest abi saanud. Samasuguse keelu olevat viimastel aastatel saanud veel kümmekond arsti. Patsiendid aga usaldavat teda ja olevat Valvira otsuste peale lausa kaebusi esitanud.

„Ükski patsient ei ole saanud ühtki kõrvalmõju, aga ametnikud väidavad muud. Valvira on teadlikult kasutanud eksperte, kes nimetatud metoodikat ei tunnista. Nad ei kuula üldse, mis on haigetel öelda, kas nad on saanud abi pärast aastatepikkust tulemusteta arstide vahet jooksutamist,” väitis ta.

Keldrima ütles, et ka Soome õiguskantsler olevat kritiseerinud kilpnäärme alatalitluse ravisuuniseid. Keldrima teatas, et kavatseb pöörduda Euroopa inimõiguste kohtusse ja on saatnud Soome õiguskantslerile kaebuse ametnike ja kohtuniku huvide konflikti kohta.

„See on ilmselt aegade suurim sõda Soome tervishoius,” teatas Keldrima. Kuna tema peale polevat kaevanud mitte patsiendid, vaid teised arstid, nimetas ta seda ka vennatapusõjaks Soome moodi.

Aleksander Jaanson

SOOMES ARSTINA TÖÖTAMINE KEELATUD

VALVIRA OTSUS 2013. aastast

HARIDUS: lõpetanud Tartu ülikooli 1986. aastal

TÖÖKOHT EESTIS: Padise Medicum

Savitaipale tervisekeskuse peaarst teatas Valvirale Jaansoni töömeetoditest 2010. aastal. Jaanson võeti nende juurde tööle füsioterapeudina. Kiiresti tekkis kahtlus tema ametioskustes. Peaarst tegi kindlaks, et tema töös on märkimisväärseid puudusi, mis seavad ohtu patsientide tervise. Ta uuris patsiente puudulikult ja tema ravimeetodid ei olnud kooskõlas tunnustatud praktikaga. Leping lõpetati temaga juba paari nädala pärast.

Ka Kuusamo töötervishoiukeskus, kuhu Jaanson järgmiseks suundus, kinnitas hiljem Valvirale, et tema ametioskused ei ole piisavad. Siiski jätkas Jaanson tööd veel Lahti tervisekeskuses. Seal lõpetati temaga töösuhe juba katseajal. Peale kehvade kliiniliste oskuste märgiti ka soome keele oskuse puudulikkust.

Valvira tegi kokkuvõtte, et Jaanson ei suuda tagada patsientide ohutust iseseisvalt ega ka kellegi alluvuses töötades.

Jaanson selgitas Valvirale, et tal oli raske Savitaipale peaarstiga suhelda. Teda olevat solvanud peaarsti pilkavad küsimused. Jaansoni hinnangul olevat teised arstid tema teadmistest valesti aru saanud. Jaanson saatis Valvirale oma Tartu ülikooli täienduskoolituste tõendid ja Pirita TOP Spa hotellist saadud parima töötaja diplomid.

Amet määras, et Jaanson peab minema pädevuse hindamiseks Helsingi ülikooli. Seal tuvastati, et tema tase on allpool arvestust. Ta sai kokku kõigest 8,8% punkte, kui läbipääsuks on vaja vähemalt 50%. Kliinilise osa suulises testis sai Jaanson 2 punkti 177-st, esseeküsimuste eest 29,5 punkti 180-st. Jaansonil oli kõigi 18 esseeküsimuse puhul raskusi diagnoosimise, uuringute ja ravi kavandamisega. Eksamil peab kaheksas reaalset olukorda meenutavas situatsioonis tegema näitleja kohta anamneesi, panema talle diagnoosi ja määrama ravi. Jaanson sai hakkama ainult ühe juhtumiga kaheksast.

Eksamit vastu võtva professori sõnul on Jaansoni teadmised ja arstioskused nii puudulikud, et nende parandamine nõuaks pikaajalist lisakoolitust. Praegu on ta patsientidele ohtlik.

Jaanson ei soovinud Soomes töötamist Eesti Päevalehele kommenteerida. Tema tööandja, Medicumi juht Tõnis Allik selgitas, et Jaanson on töötanud perearsti nimistu asendusarstina ja seda on aktsepteerinud ka terviseamet. „Küll aga oleme mõne aja eest leppinud temaga kokku koostöö lõpetamises ja tema viimane tööpäev on 29. juuni,” ütles Allik.

Veniamin Vassiljev

SOOMES ARSTINA TÖÖTAMINE AJUTISELT KEELATUD

VALVIRA OTSUS 2017. aasta augustist

HARIDUS: lõpetanud Tartu ülikooli 2017. aastal

TÖÖKOHT EESTIS: Lasnamäe Medicum

Veniamin Vassiljev asus Soomes tööle jaanuaris 2017 viienda aasta arstiteaduse üliõpilasena. Sama aasta augustis otsustas Valvira keelata Vassiljevil ajutiselt arstina praktiseerimise vähemalt septembrini 2019.

Valviraga võttis ühendust tema ülemus, Kauhava tervisekeskuse juhtarst, kelle sõnul oli Vassiljev puudulike ametioskuste tõttu tööst vabastatud. Arsti sõnul selgus kohe, et Vassiljev ei saa tööga hakkama. Patsientidelt tuli tagasisidet, et neil tuli aidata Vassiljevil enda kohta sissekandeid teha. Teised arstid olid mures Vassiljevi ravimeetodite pärast. Ühtlasi selgus, et kuigi vahendusfirmaga Attendo tehtud lepingu järgi tuleb arstil osata piisavalt soome keelt ja hindamised peavad olema tehtud, ei olnud Vassiljev sooritanud ühtegi soome keele testi. Tema töösuhe lõpetati 12 päevaga. Juba kuus päeva hiljem oli Vassiljev ametis Äänekoski tervisekeskuses, kus ta töötas napilt kuu aega.

Äänekoski keskuse väitel ei olnud Attendo neile teatanud, et eelmises töökohas oli Vassiljevil probleeme. Kuid peatselt ilmnesid nii töö- kui ka keeleoskuse probleemid nendegi juures. Äänekoski arsti sõnul ei olnud Vassiljev viienda aasta üliõpilase tasemel. Tema ravimeetodid ei olnud asjakohased ja teised arstid pidid tema töö puudujääke lappima. Näiteks oli ta määranud keskkõrvapõletiku ja neelupõletiku korral vale ravi. Ka nemad teatasid Attendole, et Vassiljevi töö ei ole kvaliteetne.

Valvira leidis, et Vassiljevi tase tekitab patsientide ohutuse seisukohast muret. Muret tekitavaks nimetati ka seda, et ilmsetest probleemidest hoolimata jätkas Vassiljev tööd ja vahendusfirma Attendo tema vahendamist.

Vassiljevi kommentaar:
Olen veendunud, et minu teadmised meditsiinist vastavad mu arstidiplomile ja võimaldavad mul töötada mis tahes Euroopa riigis. Selle tõendamiseks kontakteerusin Helsingi ülikooli arstiteaduskonna professoriga, kes võimaldas mul sooritada eksamid, et hinnata hinnata minu praktilisi ja teoreetilisi oskusi. Praeguseks olen sooritanud positiivselt kliinilise eksami. Helsingi ülikooli arstiteaduskonna lõpueksami tulemus selgub juulis. Mõlema eksami sooritamine taastab minu õiguse Soomes töötada.


- PISITEKST -
● Eesti terviseamet veeretab vastutuse arstide pädevuse eest tööandjatele ehk haiglatele ja kliinikutele.
● „Kui meie seaduste järgi tõesti praegu välisriikide piiranguid arvestada ei saa, siis tuleb neid seadusi muuta.”