Vanemahüvitise muudatus jätab hulk naisi pika ninaga
17. jaanuar 2019, 0:02

Kui seni määrati vanemahüvitist sünnitusele eelnenud aasta tulude järgi, siis uue süsteemi kohaselt arvestatakse vanemahüvitise summa arvutamisel lapse eostamise hetkele eelnenud 12 kuu palka. Kuigi uue seaduse eesmärk on arvutamise võrdsematele alustele viimine, jäävad paljud naised süsteemi hammasrataste vahele.

Mairi* peaks sünnitama suve alguses ja see tähendab, et lapse eostamise hetkest tagasi lugedes lähevad tema vanemahüvitist arvutades arvesse ajavahemikku oktoober 2017 – september 2018 jäävad sissetulekud.

«Alates 2017. aasta oktoobrist olen ma saanud kaks palgatõusu, millest üks ei lähe nüüd absoluutselt arvesse. Kõige tagatipuks ka puhkasin 2017. aasta oktoobris ja sain rahad kätte juba septembris ehk siis kaotasin sealt veelgi tulusid. Kokku arvutades kaotan uue süsteemi järgi vanemahüvitises iga kuu 260 eurot,» on ta nördinud.

«Saan aru, et poliitikute eesmärk oli, et keegi ei trikitaks ega võtaks puhkust jaanuaris välja, nagu enamik rasedaid hetkel ka teevad. Aga kui suur see võit riigile siis tegelikult on? Mul on karvane tunne, et riik võidab kokkuvõttes sellest sandikopikad, samal ajal kui ühelt emalt võetakse ära 260 eurot. See on väga märkimisväärne summa, kui üritad väikest vääksu üles kasvatada,» kurtis Mairi.

Mairi tõdes, et lapsi saavad üldjuhul ju ikka noored. Samas liiguvad just noored karjääriredelil tihtipeale kiiresti ja ühes sellega kerkib sagedamini ka nende palk, kuid vanemahüvitises ei pruugi see kajastuda.

Mairiga sarnases olukorras olevaid naisi, kes sünnitavad enne septembrit, kuid keda seadusemuudatus juba siiski mõjutab, on hinnanguliselt ligi 5000. Kuid sugugi kõik ei ole seda endale teadvustanud.

«Mind see ei mõjuta, sest ma sünnitan enne septembrit ära,” oli teist kuud lapseootel Piret kindel.

Kui Postimees talle selgitas, et muudatus mõjutab mitte ainult neid, kes pärast septembrit sünnitavad, vaid kõiki, kel 140 päeva kestev rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb septembris, asus ta arvutama. Selgus, et tal tekib õigus vanemahüvitisele alles septembris, mis tähendabki, et seadus laieneb ka temale.

Piret oli arvestanud oma rasedust planeerides, et 2019. aasta juulis sünnitades lähevad vanemahüvitise arvutamisel arvesse tema 2018. aastal teenitud tulud. Uue seaduse kohaselt langeb tema 12 kuud eostamise hetkest tagasi loetuna aga hoopis 2017. aasta novembrisse, mil ta veel tööl ei käinuki. See tähendab, et uue seaduse tõttu hakkab ta saama iga kuu 130 eurot vähem netotulu, kui ta arvestanud oli.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk möönis, et sellise ülemineku puhul tuleb paratamatult kehtestada üks kuupäev, mis hetkest uus põhimõte kehtima hakkab.

«Vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus võib tähendada mõnele vanemale mõnevõrra madalamat vanemahüvitist, paljude jaoks ei pruugi see erinevust tuua ning võib olla ka vanemaid, kellele see on soodsam, kui oleks olnud vana süsteemi alusel,» selgitas Turk.

Turki sõnul ei ole vanemahüvitise arvestusperioodi muudatuse eesmärgiks mitte võitlemine skeemitamisega, vaid kõigile võrdse arvutusperioodi aluse loomine. «Praegu kehtiva vanemahüvitise arvestusperioodi puhul võib aluseks olev periood erineda 1-11 kuud. Näiteks nendel vanematel, kellel tekib õigus vanemahüvitisele aasta lõpus (november, detsember), võib eelmise kalendriaasta näol vanemahüvitise arvestamisaluseks periood olla 11–12 kuu tagune. Samas neil, kel tekib õigus vanemahüvitisele aasta alguses, võib see periood olla vaid paari kuu tagune. Seega ühtlustame muudatusega vanemahüvitise arvestamisealuseks olevat perioodi kõigile,» selgitas ta.

Turki sõnul mõjutab muudatus kõiki neid vanemaid, kellel tekib vanemahüvitise saamise õigus pärast septembri algust, mis aga töötavate vanemate puhul ei tähenda sünnituskuupäeva. Nendel vanematel, kellel on enne vanemahüvitist õigus sünnitushüvitisele ning kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb vahemikku mai keskpaigast 22. juunini, võib vanemahüvitise arvestusperiood sõltuda sellest, millal ema hakkab sünnitushüvitist kasutama.

«Kõigil nendel emadel, kelle sünnitusleht algab enne 13. aprilli, tekib vanemahüvitise saamise õigus enne 1. septembrit ning seega arvutatakse vanemahüvitis eelmise kalendriaasta tulude alusel. Emad, kelle sünnitusleht algab 14. aprillil või pärast seda, hakkavad vanemahüvitist saama uue süsteemi järgi,» selgitas ta.

* Naiste nimed on muudetud, sest nad ei ole oma tööandjaid rasedusest veel teavitanud.

Isakuu jõustub tuleval aastal

Kuigi nii vanemahüvitise muudatuse kui ka samal kuupäeval kaotatava lapsehooldustasu tõttu jääb riigile veidi rohkem raha kätte, ei ole tegemist kokkuhoiupoliitikaga.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk selgitas, et kõik muutustest üle jäänud ressursid integreeritakse taas vanemahüvitise skeemi. Nimelt jõustub 2020. aasta juulis meestele mõeldud täiendav isakuu (30 kalendripäeva) ning kõigil isadel tekib õigus isapuhkust välja võtta. Lisaks hakkab siis kehtima ka muudatus, mis võimaldab vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja taasalustada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Turk selgitas, et uue kavandatava süsteemi kohaselt on mõlemal lapsevanemal kokku rohkem aega lapsega kodus olla ning saada vanemahüvitist. Praegu kehtiva seaduse alusel on töö- või teenistussuhtes oleval isal õigus vaid 10 tööpäeva pikkusele isapuhkusele. Hetkel pole aga Turki sõnul isapuhkusele mingit õigust ei töötutel isadel ega ka neil isadel, kes ei tööta töölepingu alusel. Isapuhkuse õiguseta isad on näiteks füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingu juhatuse liikmed või võlaõigusseaduslike lepingute alusel töötavad isad.
«See tähendab, et ligikaudu igal neljandal isal ehk 26 protsendil pole praegusel juhul õigust kümnetööpäevasele isapuhkusele. Nagu eelnevalt öeldud, annab 2020. aasta 1. juulil jõustuv muudatus õiguse kõigile isadele pikemal perioodil ning oluliselt paindlikumalt lapsega kodus olla,» selgitas tulevasi muutusi sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht.
Sellegipoolest jääb isakuu väljavõtmine pere otsustada. «Peredega, kus lapsevanemal (kas isal või emal) esineb mõni sõltuvusprobleem või ilmneb vastutustundetust lapse kasvatamisel, tegeleb Eesti lastekaitsesüsteem,» kinnitas Pirjo Turk.