Kes mängisid kindral Palmi auti? Grupp ohvitsere lasi kaitseväe teise mehe mustamisel käiku pool- ja lausvaled (253)
Kindralmajor Veiko-Vello Palmi väljatõrjumiseks kaitseväe juhataja konkurentsist käivitati aastate eest infooperatsioon. Sellega jõuti niihästi meediamajadesse kui ka president Alar Karise töölauale.


Oliver Kund
[email protected]

Toimetas: Urmas Jaagant
[email protected]

17 min
Senine diviisiülem Veiko-Vello Palm olnuks Martin Heremi järel kõige loogilisem valik uueks kaitseväe juhatajaks. Aga selleks ta ei saanud. Palmile said saatuslikuks kaks hoolikalt planeeritud infokampaaniat.

Kui palju tõde on neis Palmi-vastastes anonüümsetes väidetes? Ja kes nende levitamist juhtis?

Ekspress küsis välja seni kadunuks peetud dokumente, vestles kümmekonna kõrge ametniku, endise kaitseväelase ja tipp-poliitikuga.

Dokumentidest selgub, et vähemalt osa Palmi kraesse kirjutatud etteheidetest olid soovtõlgendused, osa aga otsesed valed.

Mitme parlamendi riigikaitsekomisjoni liikme antipaatia Palmi vastu ulatub tagasi isiklike kokkupõrgeteni kaitseväe päevilt. Palm on tark, aga sõnakas – kombinatsioon, mida mitmetel oli toona ja on tänini raske andeks anda.

Anonüümkiri presidendile
Reede, 29. oktoober 2021. Kolmandat nädalat ametis president Alar Karis ootab Kadriorgu kaitseminister Kalle Laanetit, kes omal eestvõttel tahab rääkida riigikaitse seisust.

Kui lossi uksed avatakse, seisab lävepakul üllatuslikult kaks meest: Laaneti kõrval ka Erki Aavik – endine viiuldaja ja ministri kodukandimees Saaremaalt.

Sisulist asja kohtumisel viibida Aavikul pole. Ta on Laaneti usaldusmees, aitab kirjutada ministri arvamusartikleid. President kutsubki tandemi sisse. Lõppeks pole Aavik presidendile ka võõras, nad on kokku puutunud kolleegidena Tartu Ülikoolis.

Laanet räägib, Aavik vaikib. Kohtumise lõpus libistab Aavik lauale paberi, mille päises seisab: „Edastamiseks AK-le“.

SÕNUMITOOJA: Ohvitseride kiri jõudis Kadriorgu Erki Aavikuga.
SÕNUMITOOJA: Ohvitseride kiri jõudis Kadriorgu Erki Aavikuga.FOTO: TEET MALSROOS | ÕHTULEHT
Kiri on anonüümne. Selle ühel küljel püstitatakse vikipeedia artiklile tuginedes küsimus – kas kaitseväe juhataja asetäitja ametikoht, mida sama aasta juunist täidab kindralmajor Veiko-Vello Palm, on üldse loodud seaduslikel alustel?

Kirja teisel küljel laotakse aga letti kompra Palmi kohta. Ta olevat 1994. aastal kadetina väejooksu teinud, akadeemiast välja visatud, ent siis kaitseväkke tagasi „infiltreerunud“. Peastaabi toonane ülem Neeme Väli olevat teinud Palmile 2009. aastal negatiivse atestatsiooni ja alandanud ta madalamale ametikohale.

Samuti olevat Palm Poolas avaliku korra rikkumise eest arestis istunud, kuid toonane kaitseväe juhataja Johannes Kert andis talle uue võimaluse. „Veel hiljuti kordas Kert, et see oli tema üks suurimaid vigu kogu karjääri jooksul,” paneb kirja autor mõned kuud varem manalateed läinud Kerdile sõnad suhu.

Kirja lõpus teeb autor ühemõttelise järelduse: kirjeldatud tausta tõttu olevat Palm venelaste huviorbiidis ja „tema tegevus ja võimalused väga teravas fookuses“. Sisuliselt öeldakse, et Eesti kaitseväe teine mees on vaenlase poolt šantažeeritav.

President Karisele tundus toimunu toona imelik ja tundub tänagi – kaitseministri juuresolekul toodi Kadriorgu kaitseväe kõrget ohvitseri mustav anonüümkiri. Kindral Heremi ametiaja lõpuni jäi sel hetkel enam kui kaks aastat.

Täiesti selgelt mängis keegi pikka mängu, et tõkestada Palmi tee uueks kaitseväe juhatajaks. Aga kes?

Minister oli kanaliks
Mõni kuu varem, 2021. aasta juuni algul oli seesama anonüümkiri maandunud Eesti Ekspressi toimetuses. Paberkujul ja autorita.

Ajakirjanik Mikk Salu ja peatoimetaja Erik Moora tegid toona otsuse, et artikkel ilmub üksnes juhul, kui minna, kiri näpus, Palmi jutule. Lugu ilmuski, ent hoopis pealkirjaga: „Eesti kaitseväe teise mehe kohta levitatakse anonüümseid süüdistusi“. Selle lõppjäreldus oli: Palmil on kaitseväes tekkinud hulk salapäraseid „heasoovijaid“ ja kuulujuttude ümberlükkamine võttis neil relva käest.

Üks toonastest kirja liikumisega seotud isikutest tunnistab anonüümsust paludes nüüd Ekspressile, et nimetute etteheidete taga oli väike ring kõrgemaid ohvitsere. Kes nimeliselt selle kirjutas, ta ei tea. Kaitseminister Laanetil ja Erki Aavikul polevat olnud kirja levitamisel erahuvi, neid kasutati vaid kanalina. Nad lihtsalt said organisaatorgrupilt palve: jõudku info Palmi pattudest riigikaitse kõrgeima juhini.

Kalle Laanet ütleb, et ei mäleta Kadriorus käigust midagi. Küll aga pole kiri ja selle sisu talle võõras. Ta soovitab selle kohta küsida tänaseks reservis olevatelt kindralitelt. Neist häälekaimad on Meelis Kiili ja Neeme Väli.

MÕJUKAS: Endine Kaitseliidu ülem Meelis Kiili suunab otsuseid riigikaitsekomisjonis ja Kaitseliidu vanematekogus.
MÕJUKAS: Endine Kaitseliidu ülem Meelis Kiili suunab otsuseid riigikaitsekomisjonis ja Kaitseliidu vanematekogus.FOTO: KARLI SAUL | FOTO: KARLI SAUL
Miks see kiri just 2021. aasta suvel ringlema hakkas? Sest 2021. aasta juunis oli Palm äsja ülendatud kaitseväe juhataja asetäitjaks ning saanud president Kersti Kaljulaidilt kindralmajori auastme. „Siis oli selge, et teda pušitakse kaitseväe juhataja ametikohale. Selles õudusunenäos elasid paljud ohvitserid kaitseväes,” väidab üks endine kõrgem ohvitser, kel Palmiga suusad risti läksid.

Häda on aga selles, et osa Palmi kohta lendu lastud etteheidetest olid algusest peale valed.

Valed läksid lendu
Anonüümsed kaebajad väitsid, et 2009. aasta kevadel ei läbinud Palm peastaabi operatiivosakonna ülemana Neeme Väli juhitud hindamist, sest töötulemused jäid ootustele alla. Kui see oleks tõsi, tähendaks selline hinnang, et ohvitseril on puudu mingid olulised võimed või oskused ja tema edasine kaitseväelase karjäär saab olulise hoobi.

Tegelikkus on aga teine. Ekspressi käsutuses olev atesteerimisakt näitab, et Väli hindas Palmi kõiki võimeid heaks, haridust piisavaks ja töö tulemust rahuldavaks. Negatiivse atestatsiooni ainsaks põhjuseks sai, et Väli luges Palmi karjääri liiga kiireks – nimelt olevat Palm toodud planeerijaks ilma operatiivtasandi kogemust läbimata. Teisisõnu: kroonilises kaadrinappuses peastaap oli vaheda mõtlemisega Palmi karjääriredelist ette edutanud, nüüd pidas Väli vajalikuks see käik korrigeerida.

SOBIB KÜLL: Neeme Väli hinnang Palmile oli üldiselt positiivne, vaid viimase karjääritempot pidas ta liiga kiireks.
SOBIB KÜLL: Neeme Väli hinnang Palmile oli üldiselt positiivne, vaid viimase karjääritempot pidas ta liiga kiireks.FOTO: FOTO: TIIT BLAAT
„Major Palm on hea mõtlemisvõimega ja arenguvõimeline ohvitser. Kindlasti on ta võimeline peale vastava teenistuskogemuse omandamist teenima strateegilisel tasandil,“ kirjutas Väli 2009. aastal atesteerimislehele.

Väli ja Laaneots kirjutasidki alla otsusele viia Palm madalamale ametikohale NATO Kirdekorpuses Poolas – asi, milleks Palm ise mitu kuud varem oli juba avalduse teinud.

Valeväiteid oli kirjas aga veel. Näiteks ei ole Palm kunagi Poolas arestis istunud. Ekspressiga kõnelenute hinnangul kirjutati tema arvele teise kaitseväelase intsident hoopis teises riigis ehk tegu oli kuulujutuga. Palm on tänaseks 17 aastat karsklane.

Küll aga vastab tõele, et 1994. aasta juulis kuulus Palm viieliikmelisse Riigikaitse Akadeemia kadettide gruppi, kes oli määratud Kuperjanovi pataljoni praktikale ning kes sattusid konflikti pataljoni juhtkonnaga.

Nimelt olid nad koos alluvusse antud ajateenijatega läinud pühapäeval sauna ning ilmunud tagasi lubatust hiljem. Karistuseks ähvardati kadetid maas olevasse auku kartserisse panna. Kadetid tõstsid protesti, lahkusid väeosast ja tegid akadeemias ettekande. Nad heitsid ette väeosas lokanud sovetiaegset korralagedust, alkoholi tarbimist, püssipaugutamist, ohvitseride puudumist ja alandavat suhtumist.

Ekspress tutvus toona vormistatud otsustega, ja pole kahtlust, et 1994. aasta Kuperjanovi ülemate hinnangud intsidendile olidki karmid. Akadeemia viskas kõik viis, sealhulgas Palmi, õppeasutusest välja.

„Ta [Palm] seisis mingite väärtuste eest, mis tol ajal ei olnud väärtused. Täna oleks see olnud hoopis teistmoodi. Ta ei ole teinud mitte ühtegi sellist asja, mis päriselt oleks teda kujutanud kui ebapädevat,“ kirjeldas üks reservkindral, kellel Ekspress palub intsidenti hinnata.

Kas see oleks pidanud välistama Palmi kaitseväe juhataja konkurentsist? „Ei, kindlasti mitte,“ leiab ka üks valdkonna tippametnik.

Valeväiteid oli kirjas aga veel. Näiteks ei ole Palm kunagi Poolas arestis istunud.

Ühe Ekspressiga suhelnud kõrge kaitseväelase sõnul oli anonüümkirja tulemuseks fenomen, mida tuntakse nime all self-licking ice cream cone (eesti keeles umbes nagu iselimpsiv jäätis): Palmi kohta tekitati kuulujutud, millele sai hiljem hakata tagasi viitama.

2022. aasta juuli lõpus lahkus omal tahtel kaitseväest Mereväebaasi ülem kaptenleitnant Rain Terras. Viimasel tööpäeval saatis ta kaitseväe sees laiali umbusaldusavalduse Palmile, kellele ta heitis ette ebaviisakat suhtlemist ja jäika keskendumist oma arvamusele. Etteheidetele kirjutavat alla mitmed vanemohvitserid.

„See on minu arvates midagi uut, et tänasel sellisel sõjalisel tasandil oleval juhil on sedavõrd rikkalik luukerede kapp, et ka Eesti Ekspress ei saanud sellest mööda minna,“ viitas Terras taas anonüümkirjale. Tema sõnul ei saa välistada, et see kapp võib muutuda julgeolekuohuks.

Kirja väited kinnitasid kanda ka riigikogu riigikaitsekomisjonis. „Mingid asjad on, mida sa ei tohi teha sõjaväes: sa ei tohi valetada ja vassida, oma mehi maha jätta ja negatiivne atestatsioon on ka mingi märk,“ ütles üks komisjoni liige, kui Ekspress palus tal tagantjärele hinnata, milline kompra omanuks suurimat kaalu kandidaadi sobivuse hindamisel.

Uus rünnak tabas Palmi 2023. aasta juuli lõpus.

Okas hinges
Siis kirjutas Postimees anonüümsetele allikatele tuginedes, et diviisiülemaks saanud Palm on keevaline ja rikkunud suhted siin paiknevate Briti liitlastega. Artikli järgi olevat Palmi saamine järgmiseks kaitseväe juhatajaks sellega „sisuliselt välistatud“.

Ajastus oli tähelepanuväärne, sest umbes samal ajal oli kaitseväe juhataja kindral Martin Herem valitsemisala sees teada andnud, et peab rotatsioonikava arvestades parimaks juhataja ametist 2024. aastal ennetähtaegselt lahkuda, et uus juhtkond saaks üheskoos alustada.

Kõnekas on, mis sai edasi. Briti suursaadik Ross Allen ütles ERRile, et suhted Palmiga on väga head ja artiklis „ei tundunud talle mitte miski õige“.

Aasta lõpuks näis Postimees ka ise olevat usu kaotanud. Leht nimetas Palmi 2024. aasta tulevikutegijaks – sellesama diviisi loomise eest, mille ümber tüli keerelnud oli. Tänavu märtsis nimetas ajakirjanik Raul Ranne Palmi toonased mustajad „väärituteks ja tõbrasteks“ ning väitis, et suvise artikli taga seisid „tungivalt anonüümsust palunud poliitikud ja sõjaväelased (või siis mõlemad ühes)“.

Sakala tänaval võeti infooperatsiooni uut käiku isiklikult, sest esimest korda tõmmati Eesti kaitseväe juhataja võimujagamise mängu Eesti liitlased. „See on mustvalgel täielik vale. Kui üldse keegi on oma karismaga kuidagi liitlastega isiklikult headele suhetele saanud, siis see on Palm 30 aasta jooksul,“ ütleb üks valdkonna kõrge riigiametnik.

Palm on kahtlemata väga intelligentne, suurepärase töövõimega, kuid mina tema alluvuses olla ei tahaks.

Riho Ühtegi, endine Kaitseliidu ülem
Mitmel tänasel kriitikul on küllaga põhjusi, miks sõnaka Palmi peale pahane olla.

Meelis Kiili on alati olnud doktriinide mees. Maaväe staabiülemana lõi ta dokumendi pealkirjaga „Väga võimekas maavägi“. Palm tegi sellele taustauuringu ja leidis, et paber on Briti doktriinidest maha kirjutatud. Sama terav olnud Palm ka Kiili loodud Kaitseliidu doktriini suhtes, nimetades seda üldiseks ja kasutuks, kuna Eestil olevat NATO doktriin juba olemas. Sarnaseid vastasseise oli peastaabis hulgi.

Kiili, nüüd reservkindralmajor, kuulub riigikaitsekomisjoni ja kaitseliidu vanematekogusse. Neist on saanud kaks peamist kohta, kuhu koondub kriitika Heremi ja Palmi juhtimisele.

Kiili sõnul ei olnud ta Palmist rääkivate anonüümkirjade autor, ent ei sea kahtluse alla nende tõesust. „See ei ole kompra, see on tema teenistuskäigu kirjeldus. Mina teda kindlasti ei oleks [järgmiseks kaitseväe juhatajaks] valinud jah. Minu arvates tal ei olnud ei isiku- ega juhiomadusi ega ka tegelikult vastavat kompetentsi,“ leiab Kiili.

Reformierakonda astudes kirjutas Kiili 64 lehte pika visiooni kaitseväe arengust ja kes peaks seda juhtima. Sealt leiab ka mõtte, et kunagi väejooksu teinu ei saa ohvitser olla. Selle aasta alguses juhtis Kiili riigikaitsekomisjonis nende nõuete koostamist, millele peaks kaitseväe juhataja kandidaat vastama. Kas Palm läinuks läbi või mitte, ei saa aga teada: dokument ei saanudki valmis, sest kaitseminister jõudis ette ja tõi komisjoni Andrus Merilo.

Detsembris kaitseväega lõpparve teinud Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi tunnistab, et lahkumise ajend oli pikk vastasseis Palmiga. „Ta on kahtlemata väga intelligentne, suurepärase töövõimega, kuid mina tema alluvuses olla ei tahaks,“ ütleb Ühtegi.

KLAPPI POLE: Riho Ühtegi lahkumiseni Kaitseliidust viis erinevad nägemused diviisiülem Veiko-Vello Palmiga.
KLAPPI POLE: Riho Ühtegi lahkumiseni Kaitseliidust viis erinevad nägemused diviisiülem Veiko-Vello Palmiga.FOTO: TIIT BLAAT | DELFI MEEDIA
Meeste keskne vaidlusküsimus oli Kaitseliidu alluvussuhe. Heremi ja Palmi nägemuses alluks maakaitse sõjaolukorras diviisile, sest teeb diviisi tööks vajalikke kujundavaid tegevusi. Liiatigi on Eesti võimeline välja panema vaid ühe juhtstaabi, kuhu peaks kuuluma ka maakaitseringkondade ülemad.

Ühtegi seevastu tahtis Kaitseliidule rohkem iseseisvust ja võitles selle välja ka kaitseväe põhimäärusse. Tema vaates on diviis NATO taktikaline üksus, mis liigub vastavalt olukorrale, kas või Lätti. Maakaitse on aga vajalik kohalikul tasandil ja selliselt liikuda ei saa.

Mereväebaasi endine ülem Rain Terras ei lahkunud kaitseväest niisama, vaid tema suhtes käis sõjaväepolitsei distsiplinaarmenetlus. Selle sisuks oli korratus mereväebaasi ladudes ja kaitseväe vara väärkasutamine. Et Terras pani ameti maha, menetlus lõpetati.

Kaks reaalsust
Palmi isikuküsimus ei vääriks uuesti käsitlemist, kui selles poleks eredalt paljastunud Eesti riigikaitse „suur veelahe“.

Ühel pool veelahet on kaitseministeerium, mis hindab Heremit ja tänaseks reservi läinud Palmi Eesti esimese usutava sõjalise kaitse ning liitlassuhete ülesehitajatena. Kõige rasvasemad näpujäljed NATO siinsete regionaalplaanide sünnis on Palmi omad. Ta on olnud süsteemiarhitekt, kellega vähesed argumenteerida suudavad.

KUMMARDUS: Kindral Martin Herem saatis diviisiülem Veiko-Vello Palmi reservi. Foto kaitseväe peastaabis, 1. aprillil.
KUMMARDUS: Kindral Martin Herem saatis diviisiülem Veiko-Vello Palmi reservi. Foto kaitseväe peastaabis, 1. aprillil.FOTO: KAITSEVÄGI
„Tema häda on see, et ta on liiga võimekas. Ja kui sa näitad seda välja ja oled teiste juhtide juuresolekul neist üle, siis riigiteenistuses on see surmapatt,“ ütleb üks Palmi kohta.

„Tema ainus nõrk koht on, et ta on väga otsekohene,“ ütleb teine.

Teisel pool veelahet asuvad riigikaitsekomisjoni kindralpoliitikud ja kaitseliidu vanematekogu, kus paljud suhtuvad Palmi teenetesse sõna otseses mõttes halvasti varjatud muigega.

Kiili, Väli ja Kunnas tahaks vana kaitseväge tagasi. Mullu oktoobris postuleerisid nad arvamusartiklis, et riigikaitsel puudub eesmärgistatud visioonidokument. Riigikaitse arengukava (RKAK) on taandunud ressursitabeliks. Surmapatud on kaitseväe pensionide kaotamine, personalivaliku viimine Kaitseressursside ameti alla ning logistika ja varude hoidmise jätmine kaitseministeeriumi korraldada.

Nad tahaks rohkem võimu ja võtta mõju ametnikelt ära ning kaasata otsustesse rohkem reservkaitseväelasi. Näiteks võiks kaitseministeeriumi kantsleri valikul kehtestada Soome mudeli, kus kantsleriks võib olla vaid reservkindral.

„See on asendustegevus, päriselt ka. Meil on vaja sõda ära võita. Ja see on see põhimõtteline fundamentaalne lõhe, mis meil on,“ võtab üks reservkindral olukorra kokku.

***