Kodune kiire internet kipub ikkagi aeglaseks jääma


Eestis on vaid kahel protsendil internetikasutajatest kiirem ühendus kui 10 Mbps!
Statistika on teatavasti kuiv ja armutu. Kui vaadata Eesti internetitaristu arengut Euroopa kontekstis, siis statistika meile eriti rõõmu ei tee.
Püsiühenduste leviku poolest oleme täpselt klassi keskmised. Kui eelmisel aastal oli üle Euroopa Liidu 25,7% elanikest interneti püsiühendus, siis Eestis oli selliseid inimesi 26%.
Kuid statistika interneti püsiühenduste kiiruste kohta on lausa šokeeriv. Mulluste andmete järgi oli ligi kaks kolmandikku eurooplaste püsiühendustest kiirusega alla 10 Mbps ja ülejäänud ligi kolmandik nautis kiirust üle 10 Mbps. Ent riikide edetabeli eelviimasel kohal oli Eesti, kus vaid 2%-l internetikasutajatest oli kiirem ühendus kui 10 Mbps! Olukorras, kus suurimate teenusepakkujate (ISP-de) pooled netipaketid on kiiremad kui 10 Mbps, on sellist näitajat raske uskuda. Kuid ilmselt on Euroopa Komisjoni statistikaga sama mõttetu vaielda kui mõne loodusseadusega – see lihtsalt on nii ja jutul lõpp.

Eeldused on head

Elulisem on vaadata, kui kiire kodune internet ikkagi on ja miks kiire internet on mõnikord hoopis aeglane. Eeldused kiireks püsiühenduseks on Eestis head, sest suurimad ISP-d Elion ja Starman püüavad tarbija rõõmuks üksteist kiirustega üle trumbata. Kuu alguses lõi gaasi põhja Starman, kelle vingeim pakett pakub nüüd valitud asupaikades 150 Mbps. Jah, see on tõesti 150 megabitti ehk ligi 19 megabaiti sekundis, millega saab ühe tavalise CD jagu infot tõmmata vaid 37 sekundiga.
Mina aga testisin natuke nõrgemat Starmani internetipaketti, mille kiirus tõsteti 40 Mbps-ni. Esialgu sülearvuti sülle võttes näis Starmani reklaam olevat tühipaljas sõnakõlks, sest minu internet oli „kiirendatud” vaid 15 megabitini sekundis.

Mida siis koduse interneti kiiruse puhul tähele panna? Esiteks, kui kasutad wifit, peaksid arvutid toetama uusimat 802.11n-standardi wifit, muidu üle 20 Mbps kiirus ei küündi. Teiseks, oluline on moodne ruuter. Ka see peaks toetama n-wifit ning tuleb tähele panna, et kui see pakub traadita võrku ka vanematele (b/g-standardi wifiga) arvutitele, siis ei saa n-wifi tõenäoliselt hoogu sisse. Kuid ka juhtmega ühenduse puhul võib vanem ruuter pudelikaelaks osutuda, nagu juhtus minul. Kõige muretum on seis siis, kui arvutist jookseb kaabel otse ISP kaabelmodemisse.
Nii et tõe huvides olgu öeldud lõpphinnang: Starmani ühendus 40 Mbps pakkus Starmani enda võrgus lõpuks kiirust 62 Mbps, Eesti-siseselt aga keskmiselt 53 Mbps. Loodetavasti tõstab see ka Eesti kohta Euroopa Komisjoni statistikas.