„Poliitiline reklaam Eestis“

1. „Poliitiline reklaam Eestis“ on omaloomingu konkurss. Käesoleva essee eesmärgiks on ärgitada õpilasi (vanuses 14-20) kriitilisemalt suhtuma valimispropagandasse. Essee paneb mõtlema noori puudutavatele teemadele valimiskampaaniates ning noorte osalemisvõimalustele ühiskonna arengut puudutavates otsustusprotsessides.

2. Teemad ja sisu:
2.1. Essee teema:

    „Mina kandidaadina – positiivsed ja negatiivsed eeskujud“ – Teema annab võimaluse panna end kandideeriva poliitiku rolli. Võid näiteks analüüsida, mis on sinu arvates kvaliteetne poliitika ja „hea poliitik“. Teemat võid ka avada fantaasiarikkalt ning rääkida üldiselt omadustest/lubadustest, mis peaks Sulle meelepärasel poliitikul olema. Samas annab teema võimaluse analüüsida ka mõnda poliitikut ning seda, miks teda valima peaks/miks Sina teda valiksid.
    „Milline part peibutab noori?“ – võistlustöös võid analüüsida erinevaid võimalikke populistlikke lähenemisi noortepoliitikale, noortele suunatud poliitilisele reklaamile. Teema võimaldab tuua erinevaid positiivseid/negatiivseid näiteid. Teemat võid avada ka fantaasiarikkalt – arutledes (ülepakutult) poliitikate ja poliitikute üle, mis noortele või konkreetselt Sinule eriti „peale“ võiksid minna.
    „5 ettepanekut tulevasele valitsusele“
    „Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“ – Teemat avades võid arutleda näiteks selle üle, miks noori ei huvita poliitika või ühiskonnas toimuv. Kas Sinul on suva? Kas noortel on ükskõik ja miks? Mida saaks/peaks Sinu arvates muutma kui saaks?
    „Laps räägib siis kui kana pissib? Noor = laps?“ – Teema annab võimaluse analüüsida noorte võimaluse üle kaasa rääkida ühiskonnas, pereringis, koolis. Milline on Sinu arvates ühiskonna suhtumine ning milline noorte oma? Kas antud vanasõna peab paika?

Essee juures on oodatud originaalne lähenemine ja veenvus. Arutlev stiil, näidetega toetatud argumendid, lennukas ja fantaasiaküllane mõttearendus on märksõnad, mis võiksid iseloomustada põnevat võistlustööd. Essee pikkuseks maksimaalselt 2.5 lk. Sa ei pea lähtuma etteantud teema-arendusest.

Õpilased on uurinud ja läbi mõelnud ehk endale laiema pildi loonud noorte ja poliitika suhte neljas all toodud aspektis, ning et nad on leidnud oma väidetele konkreetse tõetusmaterjali:

Lisaks mõtlemiseks tööde tegemisel.

1.noor kui valija/hääletaja - kui vanalt saab noor valida; milline on noorte suhtumine poliitikasse ja valimistesse; kui suur osa noortest valimas käib; miks noored ei käi valimas, on passiivsed; milline on noor, kes valib ja milline on mitte-valiv noor; miks on see halb, kui noor on ühiskondlikult ja poliitiliselt passiivne.

2.noor kui valitav/tegija - kui palju on meil noori poliitikas ehk noorpoliitikuid parteides, kuidas nad tegutsevad, mis neid iseloomustab - nt kas ajavad noorte asja; kas noored valijad valivad noori poliitikuid; mis on üldse noorte reaalne mängumaa ühiskonnaelus, ka poliitikaväline - kas on kanaleid, millised need on, mille kaudu noored saavad tõesti noorte asja ajada, oma otsuseid teha ja ellu viia; mis teeb ühest noorest hea või halva poliitiku.

3.noor kui kõneleja - kui palju on meie poliitilistes diskussioonides kuulda noorte häält; või mil moel üldse noor avalikkuses kõneleb, end väljendab, endast märku annab; milline on avalikkuse suhtumine noorde kõnelejasse; kuidas üldse määratletakse meie kultuuris/ühiskonnas „laps“, „noor“, „lapsik“, „lapselikkus“, „(popp ja) noortepärane“, „nooruslik“, mida need mõisted sisaldavad ja kas tekib huvitavaid ristumispunkte poliitika ja poliitikutega. Nt kas poliitikud on ise vahel lapsikud? Kas nende nooruslikkuse-taotlus on kohati naeruväärne? Milles poliitikute lapsikus ja n-ö noortepärasus väljenduvad? Miks öeldakse, et poliitika on mäng?

4.noor kui kõnetatav - kas ja mil moel pööravad poliitikud tähelepanu lastele/noortele: kas, kui palju ja mis puhul pöördutakse otse laste/noorte poole; kuidas kasutatakse noori poliitkampaaniates - mis roll on lastel/noortel poliitreklaamides, kuidas neid kujutatakse - mis on neis kujutamisviisides kummalist ja halba. Eriti hea oleks, kui õpilased leiaksid konkreetseid juhtumeid/lugusid, et nad oleks kogunud kokku poliitreklaame/sõnavõtte, kus noortest juttu. Selles punktis oleks hea vaadata ka laste/noorte ja poliitika seost ajaloolises perspektiivis: nt Lenin kui laste sõber, USA presidendid on sageli piltidel oma laste keskel jms.