Võimu kuritarvitamine. Facebook kustutab kellegi käest küsimata ajalugu




Norra peaminister sai tunda, et kuulus sotsiaalvõrgustik teeb soovi korral ka tema olematuks.

Kui Norra valitsusjuht Erna Solberg reedel pärast lühikest lendu Oslost Trondheimi oma nutitelefoni sisse lülitas, ei uskunud ta oma silmi. „Märkasin midagi imelikku. Peaks ütlema koguni, et märkasin midagi, mida polnud kunagi varem juhtunud,” nentis Solberg.

Ta luges oma telefonist teadet, et ülemaailmne hiiglaslik sotsiaalvõrgustik Facebook on peaministri viimase postituse ette hoiatamata oma keskkonnast kustutanud. Solberg oli hämmingus ja ärritunud. Ent tema sissekande eemaldamiseni viinud sündmusteahel oli alanud juba varem.

Umbes paari nädala eest vaatas Norra ajakirjanik ja autor Tom Egeland rahvusvahelistes meediakanalites uuesti Süüria sõja kohutava reaalsuse esile toonud fotot vere ja tolmuga kaetud väikesest poisist kiirabiautos. Soovides näidata, et sõda on laste vastu äärmiselt ebaõiglane, otsis ta üles terve portsu ajaloolisi fotosid, mis näitavad sõja mõju lastele.

Egeland postitaski Facebooki galerii, kus muu hulgas oli Associated Pressi fotograafi Nick Uti 1972. aastal Vietnami sõjas võetud ja hiljem USA maineka Pulitzeri ajakirjandusauhinna võitnud kaader, mis on saanud tuntuks „Napalmi tüdruku” nime all. See kujutab üheksa-aastast alasti Kim Phuci teiste laste seas põgenemas süütepommide eest, mida tolleaegse Lõuna-Vietnami valitsus juhuslikult küladele viskas.

Sotsiaalvõrgustiku jutt norralasega oli lühike: postitus kustutati ja Egelandi konto blokeeriti, sest selle foto ülesriputamisega oli rikutud Facebookis lasteporno leviku takistamiseks kehtestatud reegleid. See on üllas reegel, kuid kõnealuse foto puhul on tegemist sõna otseses mõttes ajalooüriku, dokumentaalse jäädvustusega sõjakoleduste all kannatavate laste elust. Fotot on Vietnami sõja kontekstis arvatavasti tuhandeid kordi avaldatud ja sellest on saanud üks konkreetse konflikti äratuntavamaid kujutisi.

See, kuidas Facebook ajalooga ümber käis, üllatas Egelandi ning äratas teravat tähelepanu kõigepealt Norras ja seejärel kogu maailmas. Norras nõudsid mitu väljaannet oma juhtkirjas, et Facebook lõpetaks ajaloo kustutamise. Sotsiaalvõrgustiku käitumise mõistis hukka ka riigi ajakirjanike ühing.

Ajaleht Dagsavisen sai ühendust praeguseks 53-aastase Kim Phuci esindajaga, kes avaldas Facebooki tegevuse üle tõsist nördimust. „Kim kurvastab nende pärast, kes suunavad oma tähelepanu ajaloolisel fotol olevale alastusele selle edasiantava võimsa sõnumi asemel. Ta toetab seda dokumentaalset jäädvustust, sest see võtab kokku sõja koleduse ja selle mõju süütutele ohvritele,” kõlas fotol kujutatud isiku sõnum.
Facebooki kõrkus

Kui keegi arvab, et see avaldas Facebookile mingit mõju, siis ta eksib. Sotsiaalvõrgustiku pressiesindajad keeldusid vastamast ühegi Norra väljaande päringule ajaloo kustutamise otsuste tagamaade kohta.

Kõrkus ja jäik suhtumine, et Facebook lubab avaldada ainult sellist ajalugu, mis talle meeldib, päädis reedel tõelise tormiga. See algas Norra suurima ajalehe Aftenposten esiküljelt peatoimetaja avalikust kirjast Facebooki omanikule Mark Zuckerbergile ja haaras kaasa peaminister Solbergi, kes astus ajaloo tsenseerimise vastu välja. Ta postitas enda kontole „Napalmi tüdruku” foto ja kutsus Facebooki tsensuurist loobuma. „Facebook teeb vea, kui tsenseerib sellist tüüpi fotosid ja piirab väljendusvabadust. Ma ütlen sellisele tsensuurile ei,” märkis Solberg. Kuid Facebooki ei huvitanud tema amet – keelatuks kuulutatud foto ja kriitikat täis postitus eemaldati mõnekümne minutiga.

Kui Solberg selle avastas, tegi ta uue postituse, milles avaldas Facebooki tsensuuri allajoonimiseks foto suure musta ristkülikuga, mis tüdruku kinni kattis. „Ma tahan, et mu lapsed kasvaksid ühiskonnas, kus ajalugu õpetataks sellisena, nagu see oli. Kus nad saaksid õppida ajaloosündmustest ja eksisammudest. Minevikusündmusi või -isikuid toimetama hakates muudetakse ajalugu ja reaalsust,” kurjustas Solberg.

Pärast seda märkas Facebooki käitumist rahvusvaheline meedia. Kui juba Londoni ajakirjanikud hakkasid pärima, mis toimub, pidi võrgustik lõpuks suu lahti tegema. Esialgu ei andnud Facebook sentimeetritki järele. „Kuigi saame aru, et tegemist on ikoonilise fotoga, on raske vahet teha ja lubada ühtedel alasti lapse pilti avaldada ja teistel mitte,” teatas Facebooki pressiesindaja lühidalt.

Ent mõni tund hiljem tehti kannapööre ja otsustati lõpuks selle foto puhul tsensuur lõpetada. „Tunnistame selles kaasuses foto ajalugu ja ülemaailmset olulisust, sest see dokumenteerib konkreetset hetke ajaloos,” võttis Facebook vea omaks, kuid ei palunud vabandust üheltki asjaosaliselt, kellest oli Norras ja mujal maailmas mitme nädala jooksul teerullina üle sõidetud.