Šariaat Eestis? Islamiseadustest oleks üle võtta nii mõndagi positiivset (277)
04. mai 2016 00:10
573



Rauno Ruus, islami õigusteaduse tudeng
Eesti Päevaleht


http://g4.nh.ee/images/pix/728x352/aoARnSe7hBM/rauno-ruus-74421375.jpg
Rauno Ruus
Foto: Anni Õnneleid

Islamiusu põhimõtete laiem omaksvõtt poleks sugugi tingimata halb.

On 2078. aasta. Eestis valitseb islamiseadus šariaat. Tüdrukud ei käi koolis, Eesti kaitseväes on loodud pommivööde eriüksus, tänavatel patrullib usupolitsei, kes kontrollib joonlaudadega, et meeskodanike habemete pikkus ei oleks alla normi. Meie ühiskonnas islami pärast tekkinud üldise paanika valguses tundub, et just selline on paljude inimeste ettekujutus tulevasest Eestist.

Tegelikult ei ole eelmainitu reaalsus isegi kõige konservatiivsemates muslimiriikides. Ent need, kes püüavad inimesi islamiga hirmutada, maalivad šariaadist just sääraseid näiteid kasutades võimalikult koleda ja võika pildi, lisades muidugi näiteid ebainimlikest karistustest, mida šariaat endaga kaasa pidavat tooma. Šariaadist räägitakse väga valikuliselt ja provokatiivselt, tuues esile ainult selle kõige rohkem vaidlust tekitavad küljed ja jättes kõik ülejäänu mainimata. See on väga eksitav, sest šariaat ei tähenda ainult islamipärast kriminaalseadustikku, vaid kujutab endast laialdast reeglite kogumikku, mis hõlmab inimeste elu nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.

Kellelgi pole põhjust karta, et näeb tulevikus Eestis šariaadi kehtestamist. Küll aga on šariaadis mõndagi, millega tõenäoliselt paljud eestlasedki nõustuksid ja mille rakendamisest oleks kasu kogu Eesti ühiskonnale.
Kasulik alkoholikeeld

Esimese asjana sobiks Eesti puhul rääkida šariaadi karmist alkoholipoliitikast. Tean, et alkoholi täielik keelamine on äärmiselt vastuoluline. Ent kui igaüks, kes seda lõiku loeb, võtab hetke ja mõtleb siiralt, kui suur on alkoholi väikse positiivse küljega võrreldes sellest ühiskonnale tulenev kahju, siis võib kergesti mõista, et kokkuvõttes oleks elu ilma alkoholita parem.
”
 Šariaadist räägitakse valikuliselt, tuues esile kõige rohkem vaidlust tekitavad küljed ja jättes ülejäänu mainimata.

Kindlasti tahetakse siinkohal vastu vaielda, et üleüldine alkoholikeeld tähendaks inimeste vabaduse piiramist. Mingis mõttes see tähendakski seda, kuid riik peabki vahel ühiskonna kui terviku huvides üksikisiku vabadust piirama. Näiteks tähendab ka maanteede kiiruspiirang 100 km/h tegelikult inimeste vabaduse piiramist. Igaüks ei teeks ju avariid ka näiteks 150 km/h sõites, kuid üldsuse huvides ja tõenäolise kahju ennetamiseks on valitud just selline piirkiirus.

Kui nüüd mõelda, kui palju süütuid inimesi on Eestis hukkunud roolijoodikute tõttu, kui paljud naised ja lapsed kannatavad iga päev pereisa vägivalla all, mille üks peamisi võimendavaid tegureid on pahatihti just alkohol, ning kui palju koormab alkoholist tingitud haiguste ja muude probleemidega tegelemine meie sotsiaalsüsteemi, siis oleks ju igati mõistlik neid probleeme šariaadist eeskuju võttes karmi alkoholipoliitikat rakendades ennetada.
Surmanuhtluse mõju

Kindlasti oleks meil eestlastena palju õppida ka islami kriminaalseadustikust. Kahtlemata mängib kuritegevuse vastu võitlemises tähtsat osa ennetustöö. Ent mõnda inimest ei hoia kuritöö sooritamisest eemale muu kui teadmine, et vahelejäämise korral ootab teda ees äärmiselt karm karistus – miks mitte mõne kuriteo puhul ka surmanuhtlus.

Siin vaidleksid mõned vastu, et surmanuhtlus ei sobi kokku euroopalike ega demokraatlike väärtustega. Aga tasub märkida, et USA, üks demokraatlikumaid riike, on ka üks suurimaid surmanuhtluse täideviijaid.
”
 Maailmapanga kodulehel kirjutatakse ka, et islamipangandus aitab kaasa majanduslikule stabiilsusele.

Samuti väidetakse, et surmanuhtlus on ebainimlik, barbaarne jms, kuid enamasti tehakse seda üksnes siis, kui kuritöö jääb inimesest kaugeks ja see ei puuduta teda otseselt. Aga kui kuritegu pannakse toime meie lähedase vastu, näiteks vägistatakse ja tapetakse me ema, tütar või õde? Kas siis jääksime rahule sellega, et tapja mõistetakse ainult mõneks aastaks vangi, kusjuures peetaks teda ülal maksumaksja, ka meie raha eest?

Siinkohal on sobilik täpsustada, et kuigi levinud arvamuse järgi karistatakse islamiseaduse kohaselt ka vägistamise ohvrit, siis tegelikkuses karistatakse šariaadi järgi ainult kuriteo sooritajat, vägistajat.
Eeskuju majanduses

Isegi majandusküsimustes võiksime pöörduda just šariaadi poole ning rakendada majanduse stabiilsust soosivat ja maailmas (sh lääneriikides) üha rohkem populaarsust koguvat islamipangandust.

Maailmapank kirjeldab oma kodulehel islamipangandust järgmiselt: „Islamipangandus on omakapitalil põhinev, varadega tagatud, eetiline, jätkusuutlik, keskkondlikku ja sotsiaalset vastutust kandev pangandus.” Tavapankadest eelkõige intressidest eemale hoidmisega eristudes tuli islamipankade eelis tavapankade ees hästi esile 2008. aasta globaalse majanduskriisi ajal.

Maailmapanga kodulehel kirjutatakse ka, et islamipangandus aitab kaasa majanduslikule stabiilsusele. „Kui 2008. aasta globaalne finantskriis laastas finantssüsteeme kõikjal maailmas, jäid islami finantsinstitutsioonid suhteliselt puutumata. Neid kaitsesid nende tegevuse aluseks olevad põhimõtted: riskide jagamine, finantsvõimendusest ja spekulatiivsetest finantstoodetest eemale hoidmine.”

Need on ainult mõned näited šariaadi külgedest, millest tavaliselt palju ei räägita ja mille kasvõi osalist rakendamist tasuks ka Eestis kaaluda. Usun, et meil on üksteiselt palju õppida. Kui teeksime seda eelarvamusi kõrvale jättes, saaksime kindlasti muuta elu Eestis meie kõigi jaoks paremaks.

Samal teemal: Üllar Peterson „Milline on „tõeline” islam? Selline nagu 7. sajandil!” (EPL 29.3)