MINGI ALGUSE HUINJAA

29. aprill, härra B asukoht oli Las Venturases. Oli mõnus ja soe õhtu, mis oli tingitud rannikupoolsetest hurmavatest merebriisidest. Härra B oli jõudnud kasiinost välja astuda kiirel sammul, sest teda valdas pettumus kasiino suhtes. Suurte panustega mängimisel on alati omad tagajärjed, teinekord ka omad hüvangud. Seekord tabas Härra B-d ebaõnn ning suur osa rahast läks kaotsi. Väike meelevimm oli sellise olukorrast täiesti sotsiaalselt mõistetav. Astudes oma autosse, kadus vihka kui tühja õhku. Linna tuled, Härra B-d ümbritsev, üldine heaolu ignoreerides äsjast kaotust, kindel majanduslik põhi, konkreetsed huvid - need elemendid omasid võimu, mis Härra B mõtteviisi teistpidi jooksma panid. Käivitades auto ja sõites kohalt minema, asus B enda lemmiktegevuse juurde - sõitmine piirideta. Gaas, oht, adrenallin, inimeste hämming, võimude huviorbiit, mida kõike veel...selline vaatenurk oli Härra B eelistatuim. Maailmas piiravad meid alati mingisugused kehtestused, kuid neid eirates tekib võimalus, mis hea tahtmise korral võib genereerida meile uue maailma, milles me ei sõltu millestki. Las Venturase pikad tänavad, mis olid perfektselt valgustatud ning millel manööverdamiseks olid loodud veatud tingimused, olid hea objekt, millel oma mõttemaailma kulgu täiendada. Härra B oligi suutnud astuda enese maailma, kus lugesid ainult tema mõttetalitlused ning miski muu teda ei häirinud. Ei läinud kaua aega, kui varsti olid võimuesindajad kannul. Seda oligi B oodanud...algas tõeline jõukatsumus. Mõistagi, Härra B jaoks oli see igaõhtune rutiin. Kiirendused, käiguvahetused, möödasõitmised, täpsed olukorra lugemised - nende tegurite paremust pidid kahjuks lõppude lõpuks tunnistama võimuesindajad B suhtes. Härra B nägu oli naerul ning ta suundus ühe vaiksesse baari, auto jättis ta hoone taha, kuhu polnud politseil tavaks vaadata. Enne baari sisenemist peatusid B silmad autol, mis omas väga sarnast identideeti tema enda autoga. Oli näha, et auto omanik pole luuslangi-lööja, auto oli tasemel ja Härra B-d huvitas ka see, mis mootori all oli. See hetkeline mõttealgatus jäi sinnapaika. Härra B astus baari...

SEIK MINEVIKUST

Kell oli vallutanud südaööpiiri. Oli aeg magama heita. Uue päeva saabudes oli noorel Härra B-l võimalik isaga tööle kaasa minna. Nii ka juhtus. Tööpäev seisnes transpordis, mille käigus tuli kohale toimetada vajalikud tooted. Töö ei tõmmanud poisikest, vaid tuim ja pealtnäha igav sõitmine. Juba lapseeas oli poisikesel kujunenud kindel huvi, mis teda ahvatles ning edasi motiveeris. Olles juba 13. aastat vana, polnud poisil mingeid probleeme sõiduauto juhtimisega. Poisikese isa oli mõistev inimene, vahepeal sai ikka heas mõttes seadust rikkuda ja poiss tänavale lasta koos isa masinaga. Sõiduoskus ja janu aktsiooni järele kujunes poisis esimese korraga, kui ta said üksi olla tänaval, juba siis toimus nii-öelda "eemaldumine reaalsest maailmast". Aeg lendas, aeg ei pidanudki tarvilikus võtta hoogu maha, poiss sirgus, poiss karastus.

JÄTK STOORILE

...ning tema silmad peatusid kohe viisakalt riides härral. Härra B liikus baarileti taha, tellis paar kangemat, võttis vabalt ning varsti läks äsjaavastatud härraga jooksma. Jutt algas viisakalt. "Kuidas nimi on?", "Kuidas käsib käib?" ja nii edasi. Härra B asus kiirelt asja kallale, ta uuris informatsiooni väljas seisva auto kohta. Juhusega või mitte, auto kuuluski Härra M-ile. Räägiti hobidest, harjumustest, elust ja enesest ning paljustki muust. Tuli välja, et meestel on ka ühine huvi - õhtused agressiivsemad sõidud. Härra M-il olevat olnud ka sõpru, kes on taolised huvid enda igapäeva märkmikku kirjutanud. Ega kaua aega ei raisatud, kohe mindi välja, pandi ennast proovile. Meestel ei saanudki vahet teha, kord oli üks tulisem ja vägevama minekuga, kord jälle teine. Õhuses vahetuses olnud politseinikud said selle sama õhtu jooksul ajada veel teistki korda taga sama autot, kuid nüüd tundus neile, et see auto on kahekordistunud. Õhtu lõppedes jäid võimujärgijad jälle pika ninaga. Mehed vahetasid infot, jagasid numbreid, et saaks selliseid vägevaid sündmusi veel ellu viia. Päeva võis edukalt lõppenuks lugeda.

Hommikul ärgates krabas Härra B äsjasaabunud ajalehe oma ülemiste jäsemetega põrandalt endale. Ta avas selle, avamisele järgnes pahvak naeru. Ajalehes kirjutas huligaanidest, kes liiguvad kui sotsiaalselt mittetolereerivad isikud ning ei pea mitte mingit pidi oluliseks teistega arvestada. Varsti tuli kõne Härra M-ilt, kes jagas sama huumorit, mida B just luges. Liiguti kokkusaamisele, Härra B-d tabas suur üllatus. Kaks uut inimest identsete autodega? Kuidas see küll võimalik oli? Need oli Härra M-i semud arvatavasti...Sündmuste arenedes, otsustasid härrased täna teise linna kasuks. Sihtmärgiks võeti Los Santos, kuhu taheti natukene liiklus-siseseid pingeid tuua. Liiguti sinna, tehti paar kiiremat, kohalikes politseiüksustes vallandus viha ja mehed saavutasid oma eesmärgi. Järgnesid härraste jaoks humoorikad seigad, millest väljuti kergelt ja ilma suuremate pingutustega. Varsti hakkas meestel südametunnistus koputama ja nad jäid Los Santosesse, härra M-i laohoone juurde, kus said hästi autosid hoida. Jällegi oli lõpule jõudnud asjakohane päev! Sai kombeks nimetada ennast "Black Storm", mis oli tingitud mustas auto värvusest ning tormilikust sõidustiilist, mida keegi ei suutnud peatada.
Meeste vaim muutus aina ühtsemaks ja neist hakkas tekkima vendlus. Ühised huvid ja toimingud tegid neid üksteisele lähedasemaks. Võib tõdeda, et oli tekkinud midagi väga tugevat, samas ohtlikku, millega kohalikel politseiüksustel tuleb kõva andmine. Kaldumine kaasasündinud huvilt on ebatõenäoline ning ei oma suurt potensiaali. See oleks justkui sünnipärase homoseksuaali orientatsioonnõustamine...