Moskva politoloog

Moskva politoloog: Putini esindajad uurisid Eestis, kas Krimmi-laadsed aktsioonid on Baltikumis võimalikud

Jaanus Piirsalu Jaanus Piirsalu Moskva politoloog: Putini esindajad uurisid Eestis, kas Krimmi-laadsed aktsioonid on Baltikumis võimalikud
Dmitri Oreškini sõnul on „KGB korporatsiooni” suhtumine väga primitiivne, kui tõesti arvatakse, et nii lihtsalt ongi võimalik Eesti- ja Läti-sugustes riikides võimu haarata. Märkimisväärne on ka see, et toetust nad siin ei leidnud.
Foto: AFP
Venemaa esindajad käisid märtsis Eestis ja Lätis Krimmi-sarnaste aktsioonide korraldamise võimalikkust uurimas. Kaitsepolitsei jääb seda kommenteerides napisõnaliseks: "„Oleme suutnud ja suudame ka tulevikus sellist Eestile suunatud tegevust tõkestada."
Seda väitis hiljuti Vilniuses konverentsil osalenud Moskva liberaalne politoloog ­Dmitri Oreškin intervjuus Leedu ­Delfile. Eesti Päevalehele ütles Oreškin, et kahjuks ei saa ta oma infot üksikasjalikult jagada, kuid kinnitas, et tegemist oli Venemaa presidendile Vladimir Putinile lähedal seisvatesse ringkondadesse kuulunud isikutega.

Kas te saaksite oma väidet avada? Kes need Venemaa isikud olid?

Kahjuks ei saa, sest allikas, kes mulle sellest Moskvas rääkis, palus mul endale mitte viidata. Nimesid nimetada pole mul kahjuks võimalik.

Kas te vähemalt seda saate öelda, mis struktuuridega on need isikud Moskvas seotud?

Struktuuridega, mis on lähedased Vladimir Putinile.

Kas need olid siis Venemaa eriteenistustega seotud isikud?

Ütleme nii, et need struktuurid ei kuulu jõuametkondade blokki.

Pigem siis tegutsevad nad MTÜ-de katte all?

Ei, ei, need olid inimesed, kes on aastaid tagasi töötanud tihedalt koos Putiniga, ka valitsuses. Inimesed, kes on väga hästi informeeritud ja teavad väga hästi, mida ja kelle nimel nad räägivad. Pärast nende visiiti oli minu teada ka avalikult märgata Baltimaade kõrgete riigitegelaste murelike avalduste sagenemist. Järelikult said [Eesti ja Läti] eriteenistused nende kontaktidele jälile. No nad poleks saanudki neid mitte märgata, sest kindlasti võetakse selliste isikute visiidid Eestis ja Lätis kohe arvele. Küsige oma eriteenistustelt!

Ja need visiidid toimusid märtsi alguses, kui valmistati ette Krimmi referendumit?

Kas märtsi alguses või keskel, ma enam ei mäleta. Igatahes enne aprilli.

Kellega nad Eestis ja Lätis kohtusid? Ilmselt venekeelsete organisatsioonide esindajatega?

Jah, vene parteidega. Ma ütleksin, et selliste kõige opositsioonilisemate, kõige venemeelsemate parteidega. Nad teadsid, kelle poole pöörduda. Kuid neile ei antud lootust. Mulle paistsid sellega seoses kaks asja väga üllatavad. Esiteks: kui lihtsalt meie „KGB korporatsioon” maailma asjadele vaatab. Kas nad tõesti arvavad, et nii lihtsalt ongi võimalik Eesti- ja Läti-sugustes riikides võimu haarata? Väga primitiivne suhtumine. Teiseks on märkimisväärne nende partnerite ratsionaalne lähenemine, et ei, me ei suuda võimu haarata ega hoida. Et sellel ei ole mingit toetust. Nemad saavad aru, et venekeelsetele elanikele toetudes pole võimalik võimu haarata, et see pole 1939. aasta. Aga meie tšekistide mõtlemine on ikka veel jäänud nimetatud aasta tasemele.

Mis teie allikas ütles: kas Putini esindajad olid väga pettunud, et nende kohalikud partnerid Eestis-Lätis „Krimmi tegemiseks” tuld ei võtnud?

Muidugi. Nad lootsid, et sellel oleks teie juures siiski sotsiaalne toetus. Mäletate, Putin ju rääkis, et Krimmis me korraldasime enne Krimmi Venemaaga ühendamise alustamist ühiskonna meelsuse uuringu. (Putin ütles seda 18. märtsil – J. P.) Ma saan aru, et midagi sellist üritati uurida ka Baltimaades.

Kapo: suudame Eestile suunatud katsed tõkestada

Eesti Päevaleht palus ­Dmitri Oreškini juttu kommenteerida ka kaitsepolitseil. Saatsime kaposse intervjuu täisteksti ja tundsime huvi, kas Oreškini jutt, nagu oleksid Venemaa presidendile Vladimir Putinile lähedal seisvad isikud käinud Eestis pinda sondeerimas, vastab tõele ja kui, siis kas kapo tõkestas nende isikute tegevuse.

Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp jäi kaitsepolitseiameti kommentaari andes napisõnaliseks. Puusepp nentis, et Putini režiimi eesmärk destabiliseerida läänepoolseid demokraatlikke naaberriike on kaitsepolitseile hästi teada. „Oleme suutnud ja suudame ka tulevikus sellist Eestile suunatud tegevust tõkestada,” kinnitas Puusepp. „Tähelepanu väärib eriti intervjuu lõpuosa, mis viitab Venemaa võimuladviku soovmõtlemisele ja raskustele meie olukorra adekvaatsel hindamisel,” lisas Puusepp. Kärt Anvelt