Jalgpallurist sai spirituaalne infokandja
Dannar Leitmaa
15. aprill 2015 06:45

Pall, väravad ja meeskonnakaaslased – see on liiga madal
ja labane. Endine Eesti meisterjalgpallur asus maailma parandama.
“Ega tegu pole suurepärase aprillinaljaga?” küsib Eesti jalgpalli meisterklubi FC Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo umbusklikult.

Taban ära, et 1. aprillil ärataks minu esitatud küsimus ilmselt igas inimeses väikse kahtluseussi. Tavaliselt olen küsinud jalgpallitegelastelt kas kihlveopettuste või narko­ärikaks läinud endiste jalgpallurite kohta, kuid sel korral on küsimus hoopis teistlaadi.

“Ta oli Eesti tasemel väga hea jalgpallur,” tõdeb Levadia peatreener Marko Kristal. “Mingil hetkel läks ta Austraaliasse, aga sealt tagasi tulles meiega enam ühendust ei võtnudki.”

Andero Pebre (23) mängis Levadias neli aastat ja võitis kaks Eesti meistri tiitlit. Ta oli üks neist Levadia noormängijatest, kelle ümber ehitati üles viimaste aastate tugevamaid vutitiime. Ent paari aasta eest kadus Pebre Eestist ja tippjalgpallist.

“Ta oli juba mängijana natuke teistsugune, rääkis UFOdest ja üritas vigastust vastu puud hõõrudes ravida,” meenutab üks toonane jalgpallur.

Pebre jaoks pole profijalgpall enam eesmärk. Jalgpalliga ta küll tegeleb, mängides teises liigas ja treenides noori, kuid rännakuil leidis ta hoopis olulisema tee: multidimensionaalne inimanatoomia, bioloogilised ülestõusmised ning universumite struktuurid ja ülesehitused – ehk kokkuvõttes spirituaalne maailmavaade. Kõik see on endise tippjalgpalluri uus argipäev. Ta nimetab end infokandjaks, kelle ülesandeks olevat teistelgi silmi avada, kuna praegu käivad maailmas suured muutused ja eranditult iga inimene on sellega seotud.

“Viimasel ajal külvatakse [maailmas toimuvate sündmuste kohta] väga palju hirmu läbi meediakanalite. Sellega on tegelikult seotud erinevad tulnukrassid, kes võitlevad omavahel. Meie kui inimesed ei tohi laskuda sellesse energiasse ehk peame teadlikult oskama vältida negatiivseid uudiseid, mis loovad negatiivset energiat,” ütleb Pebre. Seda õpetab ta ka seminaridel, kuhu kogunevad kümned tema järgijaid.



Kust sul selline teistsuguste maa­ilmade huvi tekkis?
Ema hakkas enda probleemidega tegelemiseks 13 aastat tagasi mööda sensitiive ja ravijaid käima. Meie peresisene šokk pani teda vastuseid otsima ja mind kogu meie elust ja reaalsusest küsimusi esitama. Ma läksin süvitsi teemasse pärast keskkooli. Mul polnud küll kunagi probleeme UFOdesse või vaimudesse uskuda, aga koolisüsteem hoiab meid pidevas rütmis, liikumises ja kindlates raamides, et meil poleks aega millegi muuga tegeleda. Pärast keskkooli hakkasid minuni jõudma teatud sorti raamatud ja sealt liikusin järk-järgult edasi. Sügavam arusaam saabus 2011. aastal, kui sain teatud küsimustele täielikud faktipõhised vastused.

Millistele küsimustele?
Lihtlabased küsimused: kas on elu pärast surma? Kas meil siin eksisteerivad maavälised olendid? Seda on tänapäeval minu meelest kohatu küsida, kuna see on nii ilmselgelt mõistetav, tõestatud. Aga ma sain siis praktilisi ja isiklikke kogemusi.

Sellises valdkonnas pole ju distsiplinaarset süsteemi, kuidas teemat omandada. Kuidas sa raamatuid leidsid?
Sisemine teadlikkus andis mulle infot. Kui lugesin ühe läbi, siis sain info, mida järgmisena lugeda, et suuremat pilti saada. Mul oli seal ka sõpru, kellega sain asja arutada, kes suurt pilti näevad.

Sa olid profijalgpallur. Kuidas jalgpalliga selline teema kokku käib?
Mul tekkisid jalgpallis mentaalsed konfliktid, motivatsioon kadus. Ma ei pidanud ennast enam kellelegi tõestama ja kogu see keskkond jalgpallis oli minu jaoks liiga madal ja labane. Sellest omakorda tulid mul karjääri lõpus mitmed vigastused.

Kuidas meeskonnakaaslased sinu otsingutesse suhtusid?
Mind ei huvitanud teiste arvamus. Ma ei tundnud ka häbi. Mõnega sain asjadest rääkida, aga suurem punt… Nad pöörasid minu jutu naljaks. Mul oli isegi kogemusi, kus lugesin bussis teatud raamatuid ja sealsed pealkirjad ajasid kõrvalistuja näost punaseks. Oli näha, et inimestel puudub igasugune kõrgem intelligentsus.

Need on kaitserefleksid. Selline käitumine on seotud neuroplastilise närvivõrgustikuga inimese ajus, kus teatud sünaptilised ühendused on nõrgad või puuduvad. Nad pole varem olnud ühenduses ja kui neid viiakse ühendusse asjadega, mida nad tavaelus ei näe, siis saavad nad kesknärvisüsteemide plahvatuse.

Kas sa üritasid ka enda vigastusi teistmoodi ravida?
Jah, muidugi. Oli ka selliseid aegu, kus ma pöördusin – enam ma seda ei tee – teatud ravitsejate poole, kes suutsid energeetiliselt näiteks hüppeliigeseid palju kiiremini ravida ja aidata. Loomulikult tekitas see konflikte, ma polnud päri, et iga vigastust ravitakse süstidega. See oli täiesti loogikavastane.

Üritasid seda ka meeskonnale selgeks teha?
Ma midagi rääkisin. Tegelikult arst ja tema õhkkond oli vaimne, sai osast asjadest aru, aga treenerid seda üldse ei aktsepteerinud. Nad ei saanud üldse aru, millega ma tegelen. Kõik kokku viiski mandumiseni.

Aastal 2013 lõpetasid jalgpallurikarjääri ja läksid Austraaliasse. Mida sa seal tegid?
Ma sain ehitustööd tehes ühe prantslasega jutu peale. Ta ei tulnud juhuslikult minu ellu.

Sa usud siis ettemääratusse?
Loomulikult. Läbi oma teadmiste saan aru, et oma mõtetega loon oma tulevikku. See pole välispidise hologrammi poolt ette söödetud. Ükski inimene, kellega sa kohtud, pole juhuslik.

Kas kõik meie ümber on siis hologramm?
Kõik on hologramm ehk reaalsuspilt, kuid me näe kõike, mida peaks nägema, sest teatud ajufunktsioonid on meil lukku pandud

Kes need siis lukku pani?
Inimrassidega on tehtud teatud mutatsioonid. Me juba sünnime teatud väändunud mustrite ja mutatsioonidega. Meie algupärasest DNAst on väga palju kärbitud. See eeldab, et kui laps hakkab arenema, siis teatud asjad jäävad kinni. Seda pärsib veel haridussüsteem, meditsiinist rääkimata. Mina ei nimeta enam meditsiinitööstust meditsiinitööstuseks, vaid see on massimõrvarlik…

Sa rääkisid juba korra haridussüsteemist. Kas sa ülikoolis ka käisid?
Õppisin rekreatsioonikorraldust. Pool aastat suutsin õppida, samal ajal lugesin koolisüsteemi kohta. Need tunnid ja seminarid olid nii sisutühjad informatsiooni suhtes. Mul oli vahepeal tunne, et ma kuulan õpetajat, aga ei saa midagi aru. Ümberringi inimeste vaatamine tekitas minus... noh, ajas mu närvi. Lahkusin päevapealt.

Midagi muud ei mõelnud õppima minna, mis su huvidega kokku läheks? Meditsiini, psühholoogiat?
No meditsiini kindlasti mitte. See on viimane asi, mida ma õppima läheks, seal on nii paigas, mida inimestega tehakse.

Kas kõik vaktsiinid on halvad?
Üks ühele. Siin pole positiivset. Need on võõrobjektid ja seda tehakse teadlikult. See on äri.

Paari kuu eest käisin Saksamaal ja peatusin ühe abielupaari juures, kellel oli kolm last. Neid polnud vaktsineeritud ja nad polnud kunagi ühtegi rohtu saanud. Kõik kolm haukusid köhida nagu haubitsad. Keskmisel lapsel, nelja-aastasel, hakkas see mõjutama juba kõrvakuulmist. Vanemad läksid probleemiga homöopaadi juurde ja lapsele määrati gluteenivaba dieet. Nii nad ostsid iga päev 6 euro eest väikese leivapätsi, mis oli gluteenivaba, ja lootsid sellega last ravida. Kas see ohtlik ei ole? Kuidas sa kujutad ette, et ütled kunagi enda täisealisele lapsele: vabandust, kõrvakuulmist sul pole, aga me uskusime meditsiinivabasse kasvatusse?
Kõigepealt peavad vanemad vaatama oma elukeskkonda ja suhteenergiat, mis ümbritseb last. Lapse probleemide peegeldus on seotud vanemate suhtega. See on nii ilmselge ja Norra teadlaste poolt metameditsiinis tõestatud. Kuskil tasandil, kasvõi ema kõhus, kui rase naine on saanud mingi šoki, see kõik salvestub. Kui ema on sellest teadlik, et selline asi juhtus, siis peaks ta oma mõtteid muutma ja lahendusi leidma. See on esimene tervendamise protsess.

Miks seda siis süsteemi seest ei muudeta? Näiteks vaktsiinid, ajalugu. Käiakse koos ja räägitakse teooriaid, aga ei minda ise teadusesse, et midagi muuta.
Süsteemi ei saa seest muuta. Süsteem on loodud kellegi poolt.

Nõukogude Liit ju lagunes. Süsteemi enda seest.
See oli kooskõlas teiste riikidega. Kui me räägime sõdadest, siis meid ei valitse riigid, vaid üksikperekonnad, eliit. Neid kutsutaksegi illuminaatideks.

Kes need perekonnad on? Roth­schildid?
Nemad ja Rockefellerid. Neid on veel. Seal jooksevad vereliinid juba Vana-Egiptusest. See vereliin hakkas 10 000 aastat tagasi jooksma, kui Atlantis hukati. Kõik see ajalugu jääb rääkimata. Me ei saa lootma jääda, et keegi süsteemi seest muutusi teeb, need on kontrollitud süsteemid. Isegi kui sealt tullakse välja alternatiividega, siis on see seotud muude manipulatsioonidega, kuna inimkonda on hoitud vanglaplaneedil kümneid tuhandeid aastaid.

Kuidas see kõik alguse sai?
Kui me läheme süvitsi, siis me ei räägi enam inimestest. Need on teatud tulnukrassid – dracod, reptiilid, kes panevad meid sõdima. Kõige lihtsam on valitseda läbi inimkeha. Teadus ja religioon teevad nendega koostööd. Teaduse eesmärk on hävitada meie mentaalset seisundit, religioon hävitab meie hinge seisundit. Meditsiin hävitab meie füüsilist keha, haridussüsteem ja pangandussüsteem on samuti selleks loodud. Kõik kokku on kompott inimeste orjastamiseks. Kui me seda hakkame läbi nägema, pole me enam manipuleeritavad.

Sa ütlesid, et sisemised muudatused on kooskõlastatud eliidiga. Kas see, et neid vandenõuteooriaid saab tutvustada, on ka eliidiga kooskõlastatud?
Käimas on tulnukrasside võitlus. Enamik meist on vahelüli, kellelt kogutakse lihtsalt hirmu, energiat. Tegelik võitlus käib mitmete anorgaaniliste ehk mittepuhaste rasside vahel – kes meid saab endale? Meie oleme siin n-ö taldriku peal. Me oleme nii kaua saadaval, kuni me aktsepteerime süsteemi. Me ei pea minema plakatitega tänavale, sellega annaksime me energiat ära, aga me teeme enda asju – seminare, koosviibimisi – süsteemiväliselt, see loob energiat. Läbi teadlikkuse kasvu sööb süsteem enda saba.

Kas esoteerikute seas käib kõva konkurents ja võistlus?
Kiriku õnge enam inimesed ei lähe, aga nüüd võetakse peenemad nüansid mängu, tulevad vaimsed liikumised.

Kas Nõukogude Liit, mis kirikut eitas, oli ka siis valgustav liikumine?
Eks seal on erinevaid põhjuseid. Ega ma seda Venemaa asja polegi nii väga uurinud. See usklik olemine on enda väe kellelegi ära andmine. Inimesed on ära unustanud, milleks me ise suutelised oleme. Mul pole vaja enda räägitavat uskuda – ma tean seda! See on minu jaoks 100% teadvustatud ja loogiline. Inimest muudavad vabaks mitte oletused ja arvamused, inimesed tahavad saada midagi käegakatsutavat, mis reaalselt aitab maailma muuta.

Eestis pole usku jumalasse. Samal ajal tahavad inimesed mingeid kindlaid reegleid, uskuda millessegi suurde, sellest ka tahe karmi käega juhi järele, et oleks võimalik kogu aeg mingitele reeglitele toetuda ja enda vastutus väheneks.
Siin taga on suurem pilt. Aastal 2000 käivitusid teatud energeetilised protsessid, käivitusid teatud portaalid, mis annavad meile kõrgsageduslikku informatsiooni, mis on kooskõlas meie tegeliku olemusega.

Kes need portaalid avasid?
Teatud inimesed, kes on siia tulnud lepinguga inimkonda aidata. Me olime enne 2012. aastat väga lähedal hukule, mida maiad ennustasid. Need olid kavandatud, peaaegu toimumas, aga teatud inimeste kollektiiv – võime ka ise ennast sinna juurde panna – suutis isiklikku sagedust ja teadmist hoida sellisel võnkesagedusel, et ei lasknud teatud protsessidel käivituda.

Mida siis kavandati?
Taheti Maa viia ühest universumist teise, musta augu universumi. Taheti teha energeetiline ülevõtmine. Oleks olnud kolm päeva pimedust, mälu kustutamine, polaarsuse pööre. See tähendaks totaalset katastroofi, mida on tegelikult planeedil juba kolm korda juhtunud, aga me oleme hakanud taastuma.

Kes need lepinguga inimesed on? On nad tuntud?
Nad pole üldse tuntud. Tuntud on enamjaolt soolapuhujad.

Meil on ju igasugu asju alates tantra­festivalidest kuni rahajoogani. Kas need on ka siis soolapuhujad?
Enamik on soolapuhujad.

Mille järgi seda ära tunda?
Sisetunne.

Aga tavaline inimene?
Temal on raske. Nad oskavad hästi manipuleerida, oskavad ilusat juttu ajada. Nad räägivad, mida sa tahad kuulda. Esoteerikud on kooskõlas teatud tegelastega, kes kasutavad neid ära. Nad enamikus ei tee teadlikult halba, neid sunnitakse alateadlikult. Nad on ohvrid, kes otsivad alamohvreid.

Kas teil on omavahel ka kaigaste kodaratesse loopimist?
Minu keskkonnas mitte. Me ei tee kedagi maha.

Aga on olnud selliseid?
Muidugi tehakse maha. Võta näiteks selgeltnägijate tuleproovid. Milline must energia ja maagia seal on. Jah, nad näevadki. Aga milline on nende nägijate taust, nende taga tegutsevad tegelased? See on päris õõvastav. Need tegelased vaatavad inimestele ülalt alla. Neil on meie multidimensionaalsest olemusest ja energeetilisest olemusest selge pilt. Olgu need tšakrad, aurapilt või energiakeskused. Meie oleme selle tõttu juhitavad.

Palju sul seminaridel rahvast käib?
Viimasele seminarile “Orgaaniline maailmavaade 1” tuli kokku 50 inimest. Seekord on ajaliselt natuke pikem, kallim ka. Mul polegi eesmärk palju publikut saada, vaid peaasi, et oleks kvaliteetne publik. Mul on ka teatud leping selliseid asju ellu viia, kui ma neid ei viiks, siis tuleks elus takistusi.

Kelleks sa ennast üleüldse pead – seminaride pidajaks, guruks või kellekski muuks?
Hetkel, jah, on raske seda sõnadesse panna. Ma olen pigem informatsiooni kandja. Suvel on plaanis teha maakodus väliistumisi. See oleks lihtsalt suhtlusring. Mulle ei meeldi end esile tuua õpetajana, üritan kõigiga võrdne olla.

Mis on tšakra?
Nad on nii-öelda energiakeskused, mis kontrollivad dimensioone. Me elame 15dimensioonilises ajamaatriksis, see on selline kosmiline struktuur. Tšakrad aitavad inimestel vastavas dimensioonis olla üksteisest eraldatud.

Kui meil poleks tšakraid, siis oleksid kõik dimensioonid siin manifisteeruvad. Neil poleks erinevaid kihte, lukke, mis hoiaksid reaalsusi üksteisest eraldi, vaid me näeksime sadat reaalsust korraga. Kui meil tekib arusaam, et me oleme multidimensionaalsed, siis me saame aru, mis need tšakrad on. Kui me sellest aru ei saa, siis me küsimegi, et mis kurat need tšakrad on. Me ju ei näe, kus need on!

Siis tekib konflikt, mille põhjustab vasak ajupoolkera, mis hakkab võitlema parema poolkeraga. Vasak on selline, mida õpetatakse meile läbi haridussüsteemi, kus kõik peab olema läbimõeldud, nähtav, raamistikus. Parem pool tegeleb loomingulise poolega – laulmine, kunst.

Koolisüsteemis hinnatakse laulmist või kunsti, aga on ju võimatu hinnata teise inimese kunsti. See [kool] on meelteprogramm. Kuni viienda klassini on matemaatika okei, et me oskaks teatud asju liita-lahutada, korrutada-jagada, arvutada pind- ja ruumalasid. Kuid sealt edasi on matemaatika pigem meelte programmeerimine, mille peaks ära keelama.

Kas füüsika on samasugune?
Palju meile räägitakse üldse kvantfüüsikast, mis on mehaanilisest palju tähtsam? Kvantfüüsikast meile räägitakse paar lehekülge õpikust, aga räägitakse ainult valemitest. Ma räägin multidimensioonilisest füüsikast, kus pole mingeid valemeid. Inimesed õppisid seda koolis mitukümmend tuhat aastat tagasi. Meie õpime gümnaasiumis seda, mida õpiti iidsel ajal esimeses klassis. Siin pole evolutsiooni toimunud. Me areneme ainult läbi tehislike objektide – arenevad mobiilid ja autod, aga inimeste arengut ei ole. Kas suremine on loomulik nähtus? On olemas allikaid, et inimesed tegid bioloogilisi ülestõusmisi. Kui sa mõistad.

Mmm-hm.
Kui oled saavutanud teatud vanuse ja tahad teadlikult mittesurres edasi liikuda läbi orgaanilise evolutsiooni, siis muudad oma keha valguseks ja läbid isikliku tähevärava ja manifesteerud momentaanselt teises reaalsuses. See on sarnane teleporteerumisele, kui pole päris sama. See oli algselt meie sünniõigus ja väga elementaarne oskus, kuid teatud katastroofid kustutasid meie mälu ja teadmised jäid ajalukku, ning kahjuks täna siin ja praegu see reaalsuskeskkond selliseid asju ei võimalda enam teha.

Pärast usutlust uurib eksjalgpallur, kuidas sellist lugu ikkagi lehes ilmutada saab. “Kõike, mida ajakirjanduses avaldatakse, kontrollitakse üle,” ütleb ta.

Vastan kiiresti, et ega ikka ei kontrollita küll.

Hiljem kirjutab Pebre Facebookis, et talle meenus alles hiljem, millest ta oleks tahtnud veel rääkida, aga kahjuks ei mahtunud see aega. “Ma tahan südamest tavarahvast äratada sellest koomast või n-ö Unest, kuhu nad ennast on mitteteadlikult mässinud!” annab ta teada.