Aastaid oma toote arendamise, müügikanalite väljatöötamise ning tuntuse nimel kõvasti tööd teinud disainerid võtavad nende toodete jäljendajad kui ettevõtlusega paratamatult kaasas käivat nähtust.



Viimase viie tegevusaasta jooksul oma ainulaadse helkurprossiga paljusid riigiasutusi, sealhulgas ka presidendi kantseleid varustanud Helki* disainer Joanna Elias on juba harjunud sellega, et nende tootele on nende aastate jooksul tekkinud igasuguseid jäljendajaid.

Nii ei pööranud ta esialgu erilist tähelepanu sellele, kui möödunud nädalavahetusel hakkasid sõbrad ja tuttavad helistama ja uurima, kas nad on tegutsema hakanud uue nime all.

Kui aga Elias lõpuks lähemalt uuris, mis see on ja kes neid teeb, leidis ta sarnasuse olevat silmanähtava. «Üllatav on ka see – kui see välja tuli –, et seda teevad inimesed, kes peavad disainipoodi ehk kes on Eesti disaini edasimüüjad,» ütles Elias.

Tegemist on Krunnipea Butiigi perenaiste Greenika Berezjuki ja Tiiu Vakraga, kes on kauplust paar aastat pidanud ning teevad oma tooteid kaubamärgi Willow all.

-Twitteri logo kasutusse

Peaasjalikult oli sarnasus just ühe kujundis – pääsukeses, millega Helk* tuli välja 2014. aastal –, kuid ka viisis, kuidas disainipoe pidajad 17. septembril disainiturul tutvustatud tooteid nii sõnas kui pildis reklaamisid, jäljendades kolme aasta tagust Helki* reklaami.

Muuhulgas on jäljendajad ühe kujundina kasutusel võtnud ka linnukese, mis kattub üks-ühele Twitteri logoga. «Siin meil ei ole midagi öelda, aga kui Twitter tahaks neile midagi öelda, siis see läheks neile tunduvalt rohkem maksma,» märkis Elias.

Noor disainer leidis, et kuigi sellist asja ei saa ära hoida, ületas seekordne juhtum tema taluvuspiiri. «Kui sa oled edasimüüja, kes võtab müüki teiste disainerite asju, kas siis ongi okei, et sa vaatad, et see asi müüb hästi, ja kulude optimeerimise eesmärgil teen ma nüüd selle asja ise valmis – et saada selle eest veel rohkem raha?» küsis ta.

Pärast asja ilmsikstulekut võttis Elias disainipoe pidajatega ühendust, nood aga mingit probleemi ei näe. «Tavaliselt ongi nii, et inimesed, kes seda teevad, ei saa ise päriselt aru, et see ei ole õige, nad arvavad, et neil ongi õigus nii teha,» nentis Elias.

-Korduv jäljendamine

Noor disainer ei ole esimene ega arvatavasti ka viimane, kes sellise asjaga nüüd silmitsi seisab. Teisedki disainerid on juba mõnda aega kurtnud, et ei ole harvad juhtumid, kus disainipood on mõne disaineri toote müüki võtnud ja müügiedu korral otsustab seda ise tootma hakata.

«Tihti neelatakse see alla, kuna iga disainer ei taha hakata tegema oma toote jaoks eraldi poodi,» lausus Elias.

Kõnealuse disainipoe pidajatel, täpsemalt ühel neist, paistab aga selline kopeerimine olevat juba pikaajaline praktika. Aasta enne Krunnipea OÜ asutamist registreeris Greenika Berezjuk oma ehete müügiks ettevõtte Berigol OÜ. Tema veebipoest leiab terve hulga ehteid, mis käekirja poolest sarnanevad New Vintage by Krissi disaineri Kriss Eglite valmistatud ehetega.

«Konkreetselt Time to Rocki (Eglite registreeritud kaubamärk – toim) lahendust nad ei saa teha, kuna sellel on disainikaitse, aga Eestis on hästi palju erinevaid brände, mis on nüüd hakanud tegema sellist kivikeste ja keskmise kiviga lahendusi, mis on hästi sarnased,» rääkis üle viie aasta tegutsenud ehetekunstnik, kellele tema loomingu jäljendamine ei tule enam üllatusena.

Samas nentis ta, et ega disaineril sellises olukorras kuigi palju võimalusi end kaitsta ole. «Siis tekib küsimus, et kes kuidas seda tõlgendab – mõni ütleb, et sa inspireerisid mind. Alati leiab ju mingi vabanduse või põhjenduse,» lausus Eglite.

Ehtekunstnik ise on siin võtnud seisukoha, et tuleb oma energia suunata oma brändi reklaamimisse, et inimesed teaksid, milline on originaal, ja saaksid ise selle põhjal otsuse teha.

Eglite ei imesta, et jäljendajaid disainiturul leidub. «Kui ma aastaid tagasi loomeinkubaatorisse läksin, siis oli meil algaja loomeettevõtja koolitusel koolitaja, kes ütles sellise lause, et kui teil oma ideed ei toimi, siis vaadake ja jäljendage neid, mis toimivad,» meenutas ehtekunstnik teda tookord üsnagi šokeerinud seika.

-Jäljendaja probleemi näe

«Üleüldiselt, sarnasusi leiab paljude tootekategooriate seas, mitte ainult helkurite valmistajatel. Iga disainer lisab tootele oma nüansid ning lõppkokkuvõttes tarbija teeb oma valiku – niiviisi täieneb turg,» kaitseb disainipoe Krunnipea Butiik sammu Greenika Berezjuk.

«Kui otsida sarnasust, siis jah, nii Willow’ kui ka Helki* toodete valikus on kasutatud linnumotiivi – olgu see siis Eesti rahvuslind suitsupääsuke, tuvi või tõesti Twitteri logo meenutav rasvatihane,» märkis ta.

Ettevõtja lisas, et tema ei näe nende tegevuses kopeerimist, pigem need tooted täiendavad teineteist. Väidetavalt on nende toodete eelis see, et need ei viita kandja soole ja neid saavad kanda ka väikesed tüdrukud. «Me oleme valmis nende (Helki*– toim) tooteid ka edasi müüma, meie poolt ei ole mingit probleemi, miks me peaks selle katki jätma,» lausus Berezjuk.

Mis puudutab tema ehtekollektsiooni Black Herring sarnasust Kriss Eglite ehetega, siis seda põhjendab ta kasutatava materjaliga. «Poolvääriskivid on elegantsed, piisavalt rasked, mis teevad neist hea ehtematerjali, nad on energiakandjad ning seega kasutatakse neid ka paljudes disainides,» sõnas Berezjuk.

Küsimuse peale, kas ta oleks nõus oma toodete kaitseks kohtusse minema, vastas ta vaid, et selleks ei teki tema arvates vajadust.

-----------------

Samalaadseid juhtumeid lähiajast

Nii moelooja Ülle Suurhans-Pohjanheimo kui ka Kristina Viirpalu süüdistasid hiljuti moekunstnik Liina Steini Viirpalu ideede kopeerimises.

Elektrirataste Stigo looja Matti Õunapuu kaebas kohtusse tema idee varastanud Hiina ettevõtte, kes sai selle eest veel ka maineka rahvusvahelise disainiauhinna Red Dot. Kurioosne on veel see, et Õunapuul on olemas ka kõik Hiina seaduste järgi ette nähtud kaitsed.

Üks Hiina tehas hakkas omakasu huvides trükkima kunstnik Heikki Leisi fotosid.

Allikas: Postimees