Laupäeval, 5. oktoobril veebi üles laaditud 2 minuti ja 55 sekundi pikkune helifail levis Eestis kiiremini kui kulutuli põua ajal. 8aastane tüdruk karjatas: „Ära, ära!“ Sellele järgnes südantlõhestav kisavaling. Tema ema röökis: „Ta võtab mu lapse ära! Ta võtab mu lapse ära! Appi! Appi! Appi! Ta tuli mulle kallale!“ Taustal kõlasid meeste hääled: „Mis sa karjud“, „sa ei tohi füüsilist jõudu kasutada“ ja „politsei, politsei kiiresti!“. Tüdruk kuulutas: „Ma tahan elada oma emmega! Aidake! Aidake!“ Kuuldu jättis külmaks üksnes need, kellel kivist süda sees. Mis täpselt toimus, kujutas igaüks ette vastavalt oma fantaasiale, sest fail sisaldas üksnes heli, mitte pilti. See polnud inimrööv ega kehavigastustega lõppenud kallaletung. Tegu oli lapse üleandmisega lahku läinud emalt isale. Lihtne toiming, mis läks seekord väga valesti. Ema kuulutas Facebookis, et „lapse isa tõukas minu pikali laps süles, lapse isa rebis last edasi ja me hirmust lamasime pärast mõlemad oma uriini loigus“. Ja mis eriti vastik: kõik see toimus lastekaitse silme all. „Lastekaitse rikkus kohtumäärust, sest lapse üleandmisel ei tohtinud lapse isa ja ema kokku puutuda,“ pahvatas ema. Ta lisas, et lastekaitse, psühholoogid ega kohtutäitur ei suutnud veenda last, et ta läheks vabatahtlikult isa juurde. Lõpuks viis üks kiirabiauto minema ema ja teine tütre. Last hoiti üheksa ööpäeva Nõmmel turvakodus. Selle artikli kirjutamise ajaks oli kõnealust faili kuulatud ainuüksi ühes kanalis 776 000 korda. Mitte ükski teema ei huvitanud eestlasi neil päevil rohkem kui väikese tüdruku saatus. „Kuradi kohtutäide ja lastegestaapo asi ei ole üritada veenda last, vaid nende asi on KUULATA, mida LAPS neile ütleb! Kelle juures laps olla tahab? Ja see on teile rottidele SEADUS!“ võttis üks veebikommentaator kokku rahvaliku arusaamise juhtunust. *** Sõimajad ei teadnud, et lastekaitse ei võtnud last emalt ära. Hoopis Harju maakohus käskis tütre isale üle anda „Tallinna linna poolt tagatud ruumides selliselt, et lapse ema ja isa ei puutu lapse üleandmisel kokku“. Kohtumääruses hoiatati, et kui ema jätab lapse üle andmata, siis võib ta trahvi saada. Kui see ei mõju, sattuda koguni arestimajja. Ja lõpuks antakse laps ikkagi isale. Kuidas see lugu sündis Ekspress tegi selle loo omal algatusel. Loo autor ei tunne lapse isa. Lapse emaga on ta vahetanud vaid mõned laused meeleavaldusel, mille ema korraldas Nõmme turvakodu juures. Kuna lapsevanemate suhted on äärmiselt keerulised, siis tasus toetuda hoopis dokumentidele. Suur osa loost tugineb Portugali kohtuotsusele, mis on avalik. Me ei avalda peategelaste nimesid nende tütre kaitseks, et otsingumootorites ei tuleks kunagi välja see vastik lugu, milles lapsel pole mingit süüd. Tema vanemate tuvastamine käib soovijatel hõlpsalt, sest nad teevad oma nimel avaldusi ning ühismeedias, alternatiivkanalites ja ka Postimehe portaalis elu24.ee kirjutatakse neist nimedega. Me ei lahka ema ja isa lahutuse põhjuseid ega peresisest suhtlust, mille stiil ehmataks ilmselt paljusid. Need on hinnangute andmisel olulised kohtule, mitte lugejatele. Esimene katse kukkus läbi. Ühe kohalviibinu sõnul teatas tüdruk pärast 20–25 minuti pikkust tasast jutuajamist lastekaitsjatega valjuhäälselt, et ta ei soovi minna isaga, vaid tahab elada ema juures ja et teda jäetaks rahule. Peagi puhkes ta karjuma. Kui isa ruumi astus, hakkas laps kisama: „Ma ei taha tulla sinuga! Appi, ma ei taha olla sinuga! Ma tahan, et sa lähed ära, ma tahan minna emme juurde! Appi!“ Nurjus ka teine katse. 3. oktoobril toimunud kolmanda katse eel kirjutas kogenud kohtutäitur juhendi, mida ema peab tegema. 1. Valmistada ette laps ja selgitada lapsele arusaadavas keeles ema hooldusõiguse peatamist ja lapse vajadust viibida olukorra selginemiseni isa juures; 2. toetada last, selgitades, et suhtlus ema ja lapse vahel jätkub; 3. võtta kaasa lapse riided, lemmikmänguasi, hügieenivahendid; 4. emal lapsega siseneda Tallinna laste turvakeskusesse ning seejärel kohe lahkuda. Lihtne ja selge jutt, mida aga ema ei järginud. Sündis hoopis draama, millest 2 minuti 55 sekundi pikkuse lõigu pritsis ema ühismeediasse. Tegelikult kestis sündmus üle 40 minuti ja Ekspress on tutvunud ka tolle salvestisega. Ema tuli tüdrukut ära tooma koos oma advokaadiga. Neid võtsid vastu kohtutäitur, psühholoog, kaks lastekaitsjat ja turvakodu üksuse juht. Laps teatas, et tahab elada emaga. Kohtutäitur tuletas emale meelde, et tal puudub hooldusõigus: „Te peate lapse üle andma.“ Ema väitis, et ta ei saa seda teha, sest tütar hoiab temast kinni. Ta hakkas lapsega koos välja minema. Kohtutäitur selgitas, et ema võib lahkuda, aga üksi. Kohtutäituri ja lastekaitsjate ettepanekul saabus isa. Mees proovis last sülle võtta, mispeale ema haaras lapsest kinni, klammerdus tema külge ja nad kolmekesi kukkusid põrandale. Isa lasi tütrest lahti. Ema sidus lisaks kätele ka oma jalad lapse ümber. Laps karjus, et isa lööb teda. „Miks ma pean elama oma isaga, kes lööb mind?!“ Kohtutäitur kutsus politsei, lastekaitsja kiirabi. Kohtutäitur tähendas emale, et „ei tulnud keegi kallale“ ning isegi ema kaitsja ütles löömisest rääkinud lapsele, et „see on vale, ta haaras sind sülle niimoodi“. Ema viis tütre õue ja hakkas seal appi karjuma, kuigi keegi ei teinud talle mitte midagi. Kohtutäitur palus lõpetada dramatiseerimine ja selgitas lapsele, et ta saab kas minna isaga või jääda turvakodusse. Tüdruk vastas, et tema valib ise ja tahab elada emaga. Ema hakkas last üle aia upitama. Kohtutäitur kordas, et naine võib lahkuda üksi. Lõpuks ema tegigi seda, kuid filmis ja provotseeris värava taga, mitte ei rahustanud tütart. Kohtutäitur tegi kohtule ettepaneku naist trahvida. Lapse üleandmist ema kaasabil ju ei toimunud. Toimunu lubas luubi alla võtta õiguskantsler. *** Helifailist vapustatud rahvas ei teadnud seda kõike. Peavoolumeedia vaikis esialgu, sest info vajas kontrollimist, peretülid on privaatsed, osa kohtumaterjalist kinnine ja ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et „vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata“. Seda hoogsamalt möllasid kired ühismeedias. „Kohutav - laps selgelt väljendab, et tahab olla emaga ja pannakse turvakodusse? Mis toimub Eesti ühiskonnas?!?!“ karjatas keegi naine ema Facebooki-seinal. „Kuidas ometi saavad sellised asjad toimuda????“ imestas teine. „Kohutav,“ hindas kolmas. „Kuidas saab lastekaitse niimoodi last traumeerida? Kas lastekaitsel mitte ei peaks olema ainult üks prioriteet - lapse heaolu?“ küsis neljas. Üks endine minister kirjutas: „Kuidas saab keegi öelda, et isa hoolib lapse vajadustest, kui isa on valmis saatma lapse lastekodusse, selle asemel, et laps oleks oma emaga? Ja see on riigi jaoks lapse huvide kaitsmine? Masendav.“ Ema sõbranna, tuntud ärinaine, kommenteeris, et ema „on aastaid talunud perevägivalda, kusjuures vägivald on suunatud nii tema kui ka lapse vastu. Vaatamata Eesti asjakohaste võimude poole pöördumisele on neid koheldud vaikuse või tegevusetusega. Tundub, et isa, kellel on märkimisväärne rikkus ja mõjuvõim, on kasutanud oma positsiooni selleks, et blokeerida sotsiaalteenuste igasugune sisukas sekkumine“. Rahvasaadik Helle-Moonika Helme ütles isegi Riigikogus, et „lastekaitseametnike juuresolekul võeti emalt ära laps, väike tütar, kes on kogu aeg deklareerinud, et tema tahab elada emaga“. *** Neli päeva pärast tütre ära võtmist pani ema Facebooki fotod ühest Pirita linnaosa töötajast. Ta kuulutas, et see naine ongi „laste heaolu spetsialist, kelle korraldusel avati uks ja trepist alla jooksis isa mulle ja lapsele kallale. See sama naine on korduvalt kinnitanud, et on helistanud otse kohtunikule… ühtegi vestlust ei ole kohtutoimikusse esitatud! Samuti on ta korduvalt sõitnud isa autos… kohtumajast naeratus näol kuhugi ja jalutanud koos naljatledes isaga!! Ta on keeldunud mulle avaldamast infot ja valetanud emailides… Ta on võltsinud STAR programmi minu tütre kohta… see on lastekaitse programm, kuhu tuleb sisse kanda kõik kohtumised ja toimingud! Ilma selle naise „ekspertarvamuseta“ ei oleks minu tütar turvakodus.“ Ema lisas, et lastekaitsja kinnitusel „EI TOHI MINA OMA LAPSELE HELISTADA, kohtumääruses on kirjas teisiti!“. Ema järgijad saatsid lastekaitsjale tuhandeid kirju ähvarduste, roppuste ja laimuga. Kannatused laienesid ka tema mehele ja alaealistele lastele. Muidugi tehti tolle lastekaitsja elu põrguks. Tallinna linna õigusteenistuse juhataja kiri ütleb, et ema järgijad saatsid tolle postituse tulemusel lastekaitsjale tuhandeid kirju ähvarduste, roppuste ja laimuga. Kannatused laienesid ka tema mehele ja alaealistele lastele. Õigusteenistuse juhataja kirjutas emale, et ta valetas. „Valed on väited, et lastekaitsja on teie eest andmeid varjanud või teile valetanud, võltsinud STAR-programmi ja jätnud sinna osa andmeid sisestamata. Lastekaitsja ei ole mitte kunagi istunud isale kuuluvas autos ega teie tütrega samas autos. Kohtumääruses on selgelt kirjas, et esimesel kümnel päeval pärast lapse üleandmist isale ei tohi teie ise lapsele helistada. Läbinisti vale on teie seisukoht, et ilma lastekaitsja „ekspertarvamuseta“ ei oleks teie laps turvakodus. Lapse viibimine turvakodus on otseses seoses teie enda tegevusega.“ Jurist selgitas, et lastekaitsjat tabanud sopalaviini tingisid ema väärväited ja asjaolu, et ema varjas oma järgijate eest fakti, et kohus käskis lapse viivitamatult isale üle anda. Tolle otsuse tegi kohus omal, mitte lastekaitse algatusel. Õigusteenistuse juhataja nõudis emalt halvaloomulise postituse eemaldamist. Ema tegigi seda, aga kui paljud seda tähele panid või teavad, miks seda enam veebis pole? *** Avalikkuse huvi kütsid ka ema ja isa persoonid. Tegu on kohalike kuulsustega. Ema jõudis esimese eestlannana Miss Universumi iludusvõistlusel kümne parema sekka ja töötas aastaid meedias. Isa alustas karjääri rokkarina, kuid suurem edu saatis teda ettevõtluses. Kinnisvaraäri lennutas ta Äripäeva „Rikaste TOPi“ tegelaste sekka. Ühes avalikus kohtuasjas mainiti, et 2021. aastal teenis mees keskmiselt ligi 47 000 eurot kuus. Ema sissetulek piirdus peretoetustega, kokku 540 eurot kuus – paaril on ka kaks poega. Toimuvat võetigi imekena vaese naise ning rikka ja võimuka mehe võitlusena. Ei pea olema tuumateadlane, mõistmaks, kumma kaitsele asusid ema sotsiaalmeediast teavet ammutanud inimesed. Toimuvat võetigi imekena vaese naise ning rikka ja võimuka mehe võitlusena. Kuid ka vara asjus löödi neid infopimedusega. Isa on rikas, ent ka ema pole vaene. Viis aastat tagasi lahku minnes sai ta mehelt mahuka elumaja Pirital. Seejärel kolisid nad mõneks ajaks uuesti kokku ja mees ostis naiselt maja 400 000 euroga tagasi. Lisaks lubas isa maksta eksnaisele peaaegu viie aasta jooksul 1000 eurot kuus. Ta maksis vaid ühe kuu, sest siis selgus, et naise käes on mehe Patek Philippe’i käekell. See on luksusmark, võrreldav Maybachiga autode seas. Naine tunnistas, et kell võis sattuda tema asjade sekka, kuna ta vahetas parajasti elukohta, tegi remonti ja asjad olid seetõttu kastides ja kilesse teibitud. Proua läks saamata jäänud raha pärast kohtusse. Mees klaariski võla ära. Kella kohta teatas isa, et ei hakka selle pärast vaidlema. Küll aga jagelesid nad tütre ülalpidamise pärast. Kohus kinnitas, et mees peab maksma tema kasvatamiseks 1000 eurot kuus. Tavaliselt väikesele lapsele nii palju ei kulu, kuid tüdruk oli harjunud parema elustandardiga. Selle sekka kuulusid välisreisid (Šveits, Prantsusmaa, USA, Tai, Kariibi mere saared jne), elu lukshotellides ja õhtusöögid peenetes restoranides. Ainuüksi lapse reisikulu oli varem üle 1600 euro kuus. Pojad jäid vabatahtlikult isa juurde, tüdruk kolis ema poole. Naine soetas endale Pirita teele merevaatega korteri. Tänavu kevadel teatas meedia, et ema müüb 12. korrusel asuvat kahe magamistoa ja rõdudega luksuskorterit hinnaga 460 000 eurot. „See ei ole lihtsalt korter, see on tõeline elustiil, mis ühendab elegantsuse, mugavuse ja looduse ilu,“ lubas reklaam. Mais vahetaski elupaik omanikku. Ema põhjendas müüki tõigaga, et ta kolis mullu veebruaris Lissaboni. Alustas seal uut kooselu ja tööd firmas The Agency. Tolle veebiküljel tutvustatakse ema kogenud kinnisvaramaaklerina, kes on spetsialiseerunud tippklassi luksusobjektidele ja rahvusvahelistele klientidele. „Olen oma emalt kaasa saanud julguse riskida ja töökuse püüda oma unistusi,“ kõneles naine Kroonikas. „Oma sisetunnet on oluline kuulata, sest elu saame me ise ainult ilusaks elada.“ *** Isa püüdis lapse ja ema karjetest vapustatud rahvast rahustada. „Minu senise vaikimise põhjuseks on minu lapsed ja soov neid kaitsta,“ kirjutas ta ühismeedias eelmise nädala teisipäeva õhtul. „Neile jääme isaks ja emaks ka siis, kui meie omavahelised suhted on väga sassis või neid ei olekski. [--] Kõik suhted algavad ilusaga, algavad armastusega. Kui nad lõppevad, siis ei tähenda see, et armastust pole kunagi olnudki. Kuid mõned sassis lõngakerad on lihtsalt sellised, mida ei olegi võimalik lahti harutada. Vähemalt kiiresti mitte, kui üldse.“ Isa soovis eksabikaasale head ja lisas: „Loodan, et ta vastab samaga.“ Ema paiskas seepeale veebi 25 sekundi pikkuse video, kuidas ta lamas selili põrandal, laps kõhul ja isa proovis tütart enda sülle võtta. Mees jättis selle pooleli, sest ema esindaja manitses: „Lase lahti! Füüsilist sundi ei tohi kasutada.“ Rahvas läks veel rohkem pöördesse. Lastekaitsjad ja politseinikud vaatasid pealt, kuidas isa last jõuga rebis?! Nüüd möllas rahvas omapäi ja ideed läksid üha õudsemaks. Lisaks tegi ema igapäevaselt postitusi, et tütar lahutati temast ebaõiglaselt. „Minu tütar on vangis ja kõige ebainimlikul moel survestatakse minu tütart minema vägivaldse isa juurde,“ kõlas ema sõnum. Ema tegi petitsioon.ee keskkonnas presidendile, õiguskantslerile ja lastekaitse liidule avaliku üleskutse aidata laps turvakodust tema juurde. See kogus pühapäeva õhtuks 9408 häält. Samamoodi tegi korduvalt kriminaalkorras karistatud Heiki Trakmann rahvaalgatus.ee küljel ettepaneku aidata laps „KOJU ema juurde“. Toimunu oli selleks ajaks väljunud ema (ja isa) kontrolli alt. Nüüd möllas rahvas omapäi ja ideed läksid üha õudsemaks. Sopp ei tabanud mitte ainult lastekaitsjaid, alternatiivmeedias küsiti näiteks ka, kas asjaga tegelenud kohtunik sobib ametisse. Rünnati mitte ametnike otsuseid, vaid ametnikke. Eriti aktiivselt tegutses seltskond, kes avaldas meelt ka koroonapiirangute ja Nursipalu teemadel. Tegu ei olnud enam hooldusvaidluse, vaid millegi palju hullemaga. Ohtu sattus isegi mõne inimese tervis ja elu. Facebookis teatas keegi Kalli-Renate Aidamets: „Omakohus rahva poolt, seni kuni tüdruk vaba ja kodus! Me siin paneme emotikume, aga see on hane selga vesi, tegutsema peab, juba valitsuse tasandil!“ Mari-Leen Albers soovitas oma blogis isal end maha lasta. „Ilmselgelt pole sellel mehel oma tütrest sooja ega külma, vaid tal on vaja näidata jätkuvalt oma võimu endise naise üle. Kui sul on nii raske leppida, tee endale ots peale, ausalt! Ära piina inimesi.“ Marimelli ühismeedias ilmus üleskutse: „Kas keegi võiks minna ja selle mehe maha lasta palun?“ Selline viha tabas meest, kes kasvatab üksi kahte poega ja oli valmis hoolitsema ka tütre eest – ainult et ema ei andnud talle viimasel pooleteisel aastal selleks võimalust. *** Ekspressi käsutuses on Lissaboni perekonna ja alaealiste kohtus tänavu 5. juunil langetatud otsus. Euroopa teises otsas elavat kohtunikku ei ole põhjust pidada kallutatuks. Sel naisel on 24 aasta pikkune kohtus töötamise kogemus. Otsus selgitab, et emal ja isal oli tütre suhtes ühine hooldusõigus. Lapse elukohaks oli ema kodu. Harju maakohus kehtestas ka tütre ning isa kohtumiste ja suhtlemise korra. Eelmise aasta talvel küsis ema luba reisida lapsega Portugali. Isa oli nõus. Luba kestis 5. märtsini 2023. Kui aeg täis sai, teatas ema, et jääb Portugali. Ta asus elama uue mehe ja tolle kahe täiskasvanud tütre juurde. Tänavu mais sõitis ema nädalavahetuseks Eestisse, et kohtuda oma poegadega. Tütre jättis ta Portugali. Ema pani oma lapse rahvusvahelise kooli esimesse klassi. Isa ei teadnud sellest mitte midagi. „Isa ei andnud luba lapse viibimiseks Portugalis,“ ütleb kohtuotsus. „Ta andis emale loa ainult lapsega reisimiseks, kuna talle öeldi, et tuleb lühikese kestusega reis.“ Samas kehtis edasi isa ja lapse vaheline suhtluskord, mille pani paika Harju maakohtus. Ema seda ei täitnud. Nii aga asjad ei käi. Kohtuotsustele ei tohi vilistada. Ema sattus kriminaaluurimise alla. Prokuratuuri pressiesindaja Liis Kass kinnitas Ekspressile, et Põhja prefektuur esitas tänavu märtsis 46aastasele naisele kahtlustuse kohtulahendi täitmata jätmises. Lapse loata välismaale viimist peetakse rahvusvaheliselt lapserööviks. Portugali vanglateenistuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni peadirektoraati laekuski Eestist taotlus tüdruk tagastada. Ema põtkis vastu. Tema tahtis elada Lissabonis. Ja tütre huvid? Kohus mainib, et tüdruk oli „väga lähedane keskmise vennaga, keda ta pole vahepeal näinud ega isegi rääkinud temaga“. Samuti polnud tütar „vahepeal isaga koos olnud või isegi temaga rääkinud, kuna väidetavalt ta ise ei soovi isaga rääkida“. Ema väitis, et ta on „isapoolse perevägivalla ohver ja et tuli Portugali, et tunda end siin hästi ja vabana“. (Perevägivallast rääkis ema ka Ekspressile nagu tema paar sõbrannatki.) Lissaboni kohus mainis aga, et Eesti võimud vaatasid läbi kaebused, nagu oleks isa olnud vägivaldne ema ja laste suhtes, ning ei pidanud seda juttu põhjendatuks. Ja ema takistas isa ja tütre suhtlemist. Tänavu mais sõitis ema nädalavahetuseks Eestisse, et kohtuda oma kahe pojaga. Tütre jättis ta Portugali väitega, et tal olid tunnid ja laps ei tahtnud reisida. Kohus mainis, et isa näitas üles valmisolekut reisida Portugali ja tütar kodumaale tuua. Ema püüdis aga isegi oma aadressi varjata. *** Tütrele määratud esindaja märkis, et „ema peidab end seitsmeaastase lapse taha, kui ta keeldub külastusgraafikut täitmast, viidates lapse soovile mitte naasta Eestisse. Ema ei lähtu lapse huvidest ega taga tema põhiõigust elada koos isaga. Ema kohus on selgitada lapsele olukorda, samuti julgustada teda isa juures elama. Esindaja nägi last isaga suhtlemas ja järeldab, et laps kindlasti ei karda oma isa. Kui praeguseks on tõesti tekkinud olukord, kus laps kardab isa, siis on see ema lapsega manipuleerimise tulemus.“ Ema kaitses end väitega, et Harju maakohtus määratud suhtluskord kehtis 2023. aasta lõpuni ehk sai läbi. Lissaboni kohus märkis aga, et isal on hooldusõigus alles. Emal puudub ainuõigus otsustada, kus tütar elab. Ema ohustas lapse emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu, jättes ta ilma kontaktist isa ja vendadega. Portugali kohtunik Portugali kohtunik leidis, et lapse alaline elukoht on „igal juhul Eestis“ ja ta saadetakse tagasi kodumaale. Teine asi olnuks siis, kui tüdruk oleks uue kodumaaga lõimunud. „Seda asjaolu ei saa pidada tõendatuks, kuna tegemist on riigiga, kus räägitakse keelt, mida alaealine ei valda, kus ta on koolis käinud alles alates 2023. aasta septembrist ja kelle ainsaks sidemeks on tema ema, miski muu ei seo teda siinsega, arvestades tema vanust,“ seisab otsuses. „Olgu veel öeldud, et lapse isalt ära võtmisega, kahjustades tütre kontakti isa ja vendadega alates 2023. aasta veebruarist, ohustas ema lapse emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu, jättes ta ilma kontaktist isa ja vendadega. Kui ema otsustas Portugali tulla, seadis ta enda huvid ja heaolu ettepoole ning seda oma tütre huvide ja heaolu kahjuks.“ *** Tüdruk naasis Eestisse, kuid isa oli tema kasvatamisest endiselt välja lõigatud. 26. septembril peatas kohus ema hooldusõiguse tütre suhtes seniks, kuni vanemate kohtulik ragistamine läbi saab. Enne seda suhtles kohus lapsega kahel korral ja siis ei jäänud muljet, et ta tunneks end isaga ebaturvaliselt. Ühel korral ütles tüdruk, et sooviks vendadega kohtuda, ja teisel korral, et sai vendadega suvel vähe koos kodus olla. Tüdruku jutt hämmastas kohati. Ta väitis, et tahaks isaga kohtuda Portugalis, kuid ei osanud selgitada, miks ta ei soovi teha seda Eestis. Kohus sai teada, et tüdruk osaleb teatriringis ja kasutab seal õpitut. „See annab alust väiteks, et laps on võimeline teadlikult võtma rolli, mis talle sellel hetkel tundub vastavat ema ootustele. Kahtlemata tajub laps negatiivset suhtumist isasse ja ema ootust, et laps väljendaks soovi isaga mitte kohtuda.“ Laps oli ema meelevallas ja selle muutmiseks otsustas kohus nad ajutiselt lahutada. Ema peab lapse isale üle andma ja ta kaotab esimese kümne päeva jooksul õiguse lapsega kontakteeruda. Küll aga oli tütrel luba õhtul emale helistada. Seejärel pidid nad kohtuma kuni ühe tunni vältel ühel korral nädalas, siis kaks tundi kahel korral nädalas ja kolmanda nädala lõpus pidi linn (lastekaitse) hindama, kas piiranguid võib leevendada. Plaan oli paigas, aga üleandmisel ei lasknud ema tütrest lahti ja küttis teda isa vastu üles. Laupäeval viidi tüdruk lõpuks turvakodust isa poole. Ema aga kuulutas peagi sotsiaalmeedias, et „last SURVESTATI ja VALETATI“ ja „MA ILMSELT EI NÄE KUNAGI ENAM OMA TÜTART“. Ta palus ka oma järgijatel hankida komprat eksmehe kohta. See kõik ei saa jätkuda niimoodi igavesti. Ühel hetkel peavad lapsevanemad mõistma, et suurim kannataja selles loos on nende väike tütar. Ema ja isa sõja asemel vajab ta armastust.