Advertisement
Guest User

Untitled

a guest
Dec 15th, 2017
62
0
Never
Not a member of Pastebin yet? Sign Up, it unlocks many cool features!
text 6.61 KB | None | 0 0
  1. Tagasi rohujuurte juurde
  2. Elver Loho
  3.  
  4. Valimised on läbi. Aktiivsed ja (taas) valituks saanud poliitikud naasevad valitsemise juurde ning valimistel üllatavalt hea tulemuse teinud “vabakond” ehk rohujuuretasand naaseb loodetavasti samuti oma liistude juurde. Sest keegi peab ju ka seda tööd tegema.
  5.  
  6. Tuntud veebikoomiks xkcd avaldas hiljuti laheda ülevaate 20. sajandi olulisematest sündmustest, pealkirjastatud nii nagu tänapäeva klikihimuline meedia seda teeks. Naiste hääleõiguse saamine USAs kandis pealkirja “17 asja, mis nüüd kindlasti ära keelatakse”, Einsteini 1905nda aasta läbimurdeid füüsikas kirjeldati kui “Pereisa šokeeriv uus teooria, mis tõestab, et teadlased eksivad kõiges” ja penitsilliini avastamist kui “Veider hallitus tapab kõik pisikud.”
  7.  
  8. Vahel on hea vaadata minevikusündmusi läbi olevikuprisma, et mõista paremini tänapäeva.
  9.  
  10. Viimastel aastatel toimunut on kirjeldatud kui kodanikuühiskonna sündi Eestis. On otsitud sellest vastasseisu valitsejate (“eliidi”) ja rahva vahel -- otsitud konflikti, kus kaotab kas üks või teine. Sest konflikt müüb. Uue partei loomise mõtteid on inimestes nagu seeni pärast vihma. Aga kuidas me vaatame praegust ajastut näiteks kümne aasta pärast, kui emotsioonid on maha jahtunud, ühiskond on edasi arenenud ja on aega olnud rohkem mõelda?
  11.  
  12. Ma arvan, et kümne aasta pärast on olukord sama. Ja nende kümne aasta jooksul jääb olukord samaks. Lihtsalt tekib uus paradigma, uus ajastu, uus normaalsus -- vanad demokraatiad on ammu harjunud olukorraga, kus erinevad huvigrupid käivad aeg-ajalt tänaval nõudmas oma huvide kaitset ning tegelevad igapäevaselt oma huvide eest seismisega ministeeriumites, parlamentides ja meedias. Ühel hetkel kaob selle tegevuse ümbert ära see pidev manamine, justkui oleks meil revolutsioonieelne õhkkond.
  13.  
  14. Peaministripartei üks ideoloogilisi sambaid on olnud tõdemus, et riik ei oska rahaga läbi käia nii hästi ja nii efektiivselt kui rahvas ise, mistõttu tuleb võimalikult palju kapitali jätta rahva kätte. “Õhuke riik” on selle mõtteviisi üldlevinud sünonüüm. Nõnda on ka lugu üldise huvide kaitsega. Olles tänaseks juba üsna palju käinud valitsusasutustes pinki nühkimas ja suhtlemas, siis pean tõdema, et minu valdkonna (internetivabadus ja muu taoline) probleeme ja nüansse seal reeglina ei tunta. Samas seda ei saa neile ette heita.
  15.  
  16. Nii ongi ja on alati olnud, et otsustajad ei ole kursis absoluutselt kõigi osapoolte seisukohtadega mingis küsimuses. Selles pole midagi enneolematut, jubedat ega revolutsioonieelset. Siin ongi organiseerunud huvigruppide roll -- minna ja seletada, kuidas saaks paremini. Ja üldiselt kuulatakse küll. Kui ei kuulata, siis saab alati plakati tolmust puhtaks pühkida ja minna tänavale. Ja meediasse oma seisukohti kuulutama. Ja see ongi normaalne.
  17.  
  18. Üks asi, mis praegu tekitab inimestes pahameelt, on tõdemus, et vahel peab ka ise parema ühiskonna nimel liigutama ja seejärel saabuv arusaam, et nõnda jäävad oma igapäevatööd unarusse või suisa tegemata. Ühiskonnas on tekkinud vajadused, milleks pole ressursse.
  19.  
  20. Kodanikuühiskonnale mõeldud fondid jagavad raha enamasti projektipõhiselt ja rakendavad sealjuures ranget järelevalvet. Iga sent tuleb ära põhjendada. Põhjendamiseks muidugi ei sobi need raha saaja enda argumendid ja hinnangud, vaid põhjendada tuleb lähtuvalt raha andja prioriteetidest ja hinnangutest. Piltlikult öeldes, kui raha haldav ametnik arvab näiteks, et liikumispuudega inimeste kõige suurem vajadus on hammaste pesemine, siis raha saabki neile suurejooneliseks hambaharjade kinkimiseks ja tulebki põhjendada suuhügieeni olulisust, mis siis, et ratastoolid alt ära lagunevad ja inimene seetõttu kodust välja ei saa.
  21.  
  22. Hambaharjade logistikaga tegelev kodanikuaktivist on aga seejuures projektiga niivõrd hõivatud, et tal ei jää eriti aega süvenemaks, mis on tema sihtgrupi reaalsed vajadused ega jää ka aega selleks, et tegeleda reaalse eestkoste ning reaalsete probleemide reaalse lahendamisega.
  23.  
  24. Huvigruppide eestkosteks on aga fondi- ja riigirahasid väga vähe. Nii ongi tekkinud meil olukord, kus ühelt poolt riik on võimeline huvigruppide esindajaid kaasama ja nendega arvestama, aga vähestel huvigruppidel on piisavad ressursid, et reaalselt kaasa rääkida. (Jätame hetkel kõrvale äriühingute huvide esindajad, kellel alati ohtralt raha, et eelnõude arutamisele kedagi laua äärde saata.)
  25.  
  26. Tekib olukord, kus inimene näeb, et midagi tehakse valesti, aga ta on oma igapäevakohustuste rõhuva kivirahnu all ning sisuliselt ainuke, mida ta teha saab, on kommentaariumites ennast välja elada. Pahameel pakendatakse hingesopis kanistrisse ja seal rõhk muudkui kasvab. Kui mõni otsus on aga väga, väga valesti, nagu eelmisel aastal ACTAga läks, siis visatakse korraks adrad kuuri alla ja meisterdatakse plakatid, et tänavale tulla.
  27.  
  28. Mulle tundub, et kodanikuaktivistidest koosnevate valimisliitude üllatavalt suure edu taga oli paljuski just see tõdemus, et mingid asjad on valesti ja teoorias saaks neid õigele rajale upitada, aga selleks tarvilikuks veenmistööks pole ressurssi, nii et üritame valituks saada ja ise paremini teha.
  29.  
  30. Vastasseis “poliitikute” ja “vabakonna” vahel on selline veider müstifikatsioon, mida aeg-ajalt mõlema poole inimesed kipuvad veidral kombel õhutama. Ma ei usu, et selline vastasseis reaalselt eksisteerib. Lihtsalt üks on õhuke ja otsuste tegemisel puudub täielik info ning teine on samuti õhuke ja otsuste mõjutamiseks puuduvad ressursid. Tulemuseks on suhtlemine meedia kaudu ning seal ei ole ajakirjanik mitte infovahendaja ja probleemilahendaja, vaid käitub kui Hollywoodi dramaturg, sest underdog-narratiiv müüb.
  31.  
  32. Tekkinud sõlme lahti harutamiseks tuleks esmalt riigi ja fondide poolt üle vaadata kodanikuühiskonna rahastamise põhimõtted. Vähem projektimeisterdamist ja betoonivalamist ning rohkem rahasid huvigruppide eestkosteks. Nõnda tekib olukord, kus pulbitsev pahameel mitteoptimaalsete otsuste üle leiab mõistliku väljenduse läbi eestkosteorganisatsioonide ning nonde abil sünnivad meil nii riigis kui ka KOVides paremad ja rohkemat osa rahvast arvestavad otsused.
  33.  
  34. Lihtne tööinimene, olgu mistahes valdkonnas, saab aga rahulikult oma tööd edasi teha teades, et kuigi meil on õhuke riik, siis keegi siiski on ministeeriumis laua ääres just tema huvisid esindamas. Keegi, kes temaga suhtleb ja tema probleeme kuulab ka muul ajal kui vahetult enne valimisi.
  35.  
  36. Vahetult enne valimisi saab aga huvigrupi esindaja oma valdkonna inimestele teada anda millised kandidaadid on vahepealse nelja aasta jooksul teinud kõige sõbralikumat koostööd.
Advertisement
Add Comment
Please, Sign In to add comment
Advertisement