Untitled

 Kohtud polekski saanud elamisloast ilma jäänud naispaari aidata (94)
   Otti Eylandt otti.eylandt@epl.ee
24.aprill 2018 00:05
 Kristiina ja Sarah Raud peavad Eestisse elama jäämiseks leidma mõne muu viisi. Foto: Karin Kaljuläte
  Probleem on riigikogus, kus pole kahe aasta jooksul suudetud põhiseadusvastast korda muuta.
Eelmisel nädalal jõudis USA-s abiellunud Kristiina ja Sarah Raua võitlus Eestisse elama asumise nimel vahenišisse. Riigikohus otsustas mitte arutada nende kaebust ringkonnakohtu otsuse peale, mis õigustas seda, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei andnud ameeriklanna Sarah’le elamisluba. Kohe pärast riigikohtu käiku tühistas PPA Sarah’ elamisloa, mistõttu tuli tal kohe oma Tallinna töökohast loobuda. Sarah saab küll Eestis viisavabaduse alusel edasi olla, ent ei tohi siin enam töötada.
Paar oli riigikohtu käigust pettunud, seda enam et just riigikohus oli samas vaidluses taganud varem esialgse õiguskaitse ehk kuulutanud Sarah’ elamisloa kohtuvaidluse lõpuni kehtivaks. „Usun, et kasutamata jäeti võimalus öelda midagi olulist ja tuua segasesse olukorda selgust. Ootasin kohtunikelt rohkem julgust,” tõdes Kristiina Raud. Tema sõnul ei jäänud vastamata tehnilised, vaid otseselt inimeste elusid puudutavad küsimused.
     WWW RUS
aA

  „Mina ja mu abikaasa teame, et oleme abielus. Abielu on meie jaoks väga isiklik ja oluline osa meie elust. Ükski võõras inimene ei saa meile öelda, et me pole abikaasad,” märkis Kristiina. Ent just seda jõusse jäänud ringkonnakohtu otsuses öeldi.
 Kaalukeeleks osutus Kristiina elukoht.
Nimelt leidis ringkonnakohus, et eestlanna
polnud USA-s abielu sõlmides USA, vaid
endiselt Eesti elanik. Seetõttu tuligi kohtul
nende abielu vaadata Eesti seaduste järgi.
Kuna Eestis pole kahe samast soost
inimese abielu lubatud, ei jäänud kohtul
muud üle, kui nimetada nende abielu Eestis kehtetuks. Seega käitus PPA kohtu kinnitusel õigesti, kui keeldus abielu alusel elamisluba andmast.
Kui Kristiina oleks abielludes olnud USA elanik, oleks Eesti pidanud nende abielu tunnustama ja andma Sarah’le elamisloa. Kohtupraktikas on juba näiteidki, kuidas Eesti on tunnustanud teises riigis sõlmitud samasoolise paari abielu. Näiteks ajakirjanik Ats Jooritsal õnnestus kohtu abiga saavutada see, et tema ja ta elukaaslase Rootsis sõlmitud abielu kanti Eesti rahvastikuregistrisse. Ent nende puhul tagas edu see, et Joorits oli võõrsil sõlmitud abielu ajal olnud aastaid Rootsi elanik. Seetõttu ei saanud Eesti seadused Jooritsa ja tema elukaaslase abielu tunnustamist takistada.
Määravaks saab inimese tahe
Omaette küsimus on, millal saab Eesti inimest välisriigi elanikuks pidada. Selgub, et selget piiri selleks justkui polegi. Kohtuotsuses tõdetakse, et inimese elukoht on see, kus ta alaliselt elab, ja neid võib korraga olla ka mitu. Elukoha muutunuks pidamiseks pole tähtsaim aeg, vaid inimese tahe oma elukohta muuta.
Seetõttu ei pidanud kohus oluliseks, et Kristiina oli abielludes kolm kuud USA-s olnud. Kohus arvestas hoopis sellega, et Kristiina olevat läinud USA-sse teadmisega, et tal on viisareeglite järgi võimalik olla seal ainult 90 päeva. „Ta ei astunud USA-s mingeid samme selleks, et oma riigis viibimist muul viisil pikemaks ajaks seadustada,” põhjendas kohus, miks nad ei näinud Kristiina käitumises tahet USA-sse elama asuda.
Kohut ei huvitanud ka see, et 2015. aastal oli Kristiina Eestis ainult kuus kuud, sest eemalviibimisest hoolimata oli ta kohtu arusaamise järgi eluruumi, töökoha ja pangasuhete tõttu ikkagi Eestiga seotud.
Kuna Eestis pole kahe samast soost inimese abielu lubatud, ei jäänud kohtul muud üle, kui nimetada nende abielu Eestis kehtetuks.
Ent selline tähenärimine pole oluline, kui
Eesti kodanik tahab Eestisse elama kutsuda oma vastassoost abikaasa või
Õiguskantsler Ülle Madise on olukorda nimetanud isegi põhiseadusvastaseks ja soovitanud riigikogul välismaalaste seadust muuta.
      WWW RUS

  elukaaslase. Võib küsida: kas seda, et Eesti kohtleb välismaalastest elukaaslasi soo järgi erinevalt, saab pidada diskrimineerimiseks?
Õiguskantsler Ülle Madise on olukorda nimetanud isegi põhiseadusvastaseks ja soovitanud riigikogul välismaalaste seadust muuta. Ehkki riigikogu hääletas üle kahe aasta tagasi ettepaneku poolt, pole diskrimineerimist pooldavate erakondade vastuseisu tõttu siiani seaduse muutmiseni jõutud.
Riigikohtu halduskolleegiumi esimehe Ivo Pilvingu selgitusel ei tähenda abielu tunnustamata jätmine, et paar ei võiks mõnel muul alusel Eestisse elama jääda. Pilvingu sõnul olevat riigikohus juba Sarah’ esialgse õiguskaitse määruses öelnud, et põhiseadusest tulenev perekonnaelu kaitse ei sõltu soost ega seksuaalsest orientatsioonist. „Elukaaslaste kooselu tuleb põhiseaduse järgi ikka kaitsta, mis tähendab, et võib tekkida kohustus elamisluba anda, ent mitte sellel alusel, mille üle praegu vaidlus käis,” ütles riigikohtunik.
Uus kohtutee võimalik
Selleks et saada teada, kas PPA annab Sarah’le elamisloa mõnel muul alusel – näiteks üksnes seetõttu, et tal on Eestis elukaaslane, või kooselulepingut sõlmides –, tuleb ameeriklannal esitada uus taotlus. Kui juhtub, et ühel või teisel juhul PPA taas keeldub elamisluba väljastamast, peab nende õiguspärasuse hindamiseks uuesti kohtusse pöörduma. Pilving selgitas, et kohus ei saanud äsja lõppenud kohtuasjas kõikidele võimalikele küsimustele vastata, sest kohtuvaidlus peab püsima ettenähtud raamides.
Pilving möönis, et inimlikult on Kristiina ja Sarah’ pettumus mõistetav. „Ega see meeldiv ja mugav olukord ei ole,” tunnistas ta, aga andis mõista, et kohtutel ei olnud konkreetses vaidluses võimalik teisiti käituda.
Notarid ei tea, kas paar saab sõlmida kooselulepingu
Seega võiks Sarah’ ja Kristiina jaoks olla üks Eesti elamisloa taotlemise variante sõlmida kooseluleping. Ent inimõiguste keskus on viidanud, et notarid ei taha kooselulepinguid sõlmida, kui paarist üks on välismaalane.
Notarite koja aseesimees Anne Saaber selgitas, et notarid ei ole ühiselt otsustanud, et välismaalased ei saa Eesti inimestega kooselulepinguid sõlmida. Aga tema sõnul on välismaalase puhul vaja tõendada, et kooselulepingu sõlmimisele ei ole seadusest tulenevaid takistusi, näiteks ega ta ei ole päritoluriigis juba abielus või samasugust kooselulepingut sõlminud. Saaber möönis, et selliseid dokumente saada ja esitada võib olla keeruline.
Veelgi keerulisem tundub notarite jaoks olevat küsimus: kas Eestis saab kooselulepingu
     sõlmida teises riigis abiellunud paar, kellest üks on välismaalane ja kelle abielu Eesti
 WWW
riik
RUS

  ei tunnusta? Saaber tunnistas, et selline juhtum on esmakordne ja seetõttu vajab kooselulepingu sõlmimise võimalikkus põhjalikumat analüüsi.
Miks ei teinud PPA mööndust ega andnud Sarah’le elamisluba?
PPA migratsioonijärelevalve juhtivametnik Katrin Tammekun ütles, et PPA lähtub kehtivast seadusandlusest. Seega ei saanud PPA aktsepteerida abielu, mis ei ole Eesti riigi seaduste järgi kehtiv.
Tammekuni sõnul selgitas PPA elamisloa taotluse käigus taotlejatele, et soovitud viisil elamisloa taotlemiseks pole õiguslikku regulatsiooni, ja soovitas elamisluba taotleda muul alusel, kuid taotlejad ei soovinud seda.
Allikas: Eesti Päevaleht