Tartu Postimehe ajakirjanikud intervjueerivad riigikogu valimiste eel igast suuremast erakonnast üht Tartus kandideerivat inimest. Igal küsijal oli voli ise otsustada, millise kandidaadi ta nimekirjast vestluspartneriks valib.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esinumbrina Tartus parlamenti pürgiv ajaloolane Jaak Valge leiab, et Eesti poliitikas on kired viimasel ajal saavutanud liiga kõrge temperatuuri. Peaksime üksteist rohkem austama, ütleb ta.

Möödunud nädalal pälvis EKRE üle-eestilist tähelepanu sellega, et Tartu linnas teise numbrina kandideeriv Ruuben Kaalep oli varjunimede alt kommenteerinud sotsiaalmeedias poliitilisi arutelusid ning jõudis Bert Valteri nime kasutades koguni Eesti Päevalehe arvamusküljele. Jaak Valge, kuidas teie erakond on sellele vaadanud ja mida teinud, et niisuguseid olukordi tulevikus vältida?

Peame alustama võrdse kohtlemise printsiibist. Kui ütlete, et Ruuben Kaalep tegi seda, siis ei tohi me mööda vaadata sellest, et ka Jevgeni Ossinovski on kasutanud Facebookis kommenteerimiseks võltsnime (Jevgeni Ossinovskil on Facebookis konto Eugenius Tremula nimel, mida ta kasutab enda väitel vaid sõpradega suhtlemiseks – toim). Aga näib, et meie erakonnalt nõutakse natuke kõrgemaid eetikastandardeid. Seepärast koostasimegi oma liikmetele kreedo, milles toonitame aususe ja väljapeetuse vajadust. Kedagi ei tohi solvata isiklikult ega ka rassilise või rahvusliku kuuluvuse alusel, ei tohi lasta end provotseerida.

SOOVITAME LUGEDA
TARTU POSTIMEES
 318
Hukkunud maasikakasvataja vend Varmo Kaskema: Valdis oli inimene suure algustähega
TARTU POSTIMEES
 1
Külm ja sula uuristasid Tartu–Tallinna teesse üüratud augud
KULTUUR
 3
Kalju Konsin kõnnib kassina omapäi
Siin pole tegu vaid EKRE liikmete probleemiga, see on üldine mure, sest ühiskonnas on liiga terav vastasseis erinevate poliitiliste jõudude vahel. Probleem on laiem, kogu ühiskonda puudutav. Poliitiliste kirgede temperatuur on liiga kõrge, peaksime üksteist rohkem austama.

Ütlesite, et EKRE-le kehtivad kõrgemad eetikastandardid kui teistele. Ometi on teie veebiportaalis Uued Uudised nimetatud näiteks ajakirjanik Jaan Martinsoni kirjutist poliitikute tervise- ja spordivaldkonna lubadustest paskvilliks ja sõnnikuloopimiseks. Nn peavoolumeedia ei saa sellist hinnangut üldiselt endale lubada.

Kas te tõesti väidate, et peavoolumeedia ei kasuta seda kujundit? Sõnniku laotamine ja loopimine on vana eesti väljend. Ehkki mina ei kasutaks seda, ei oska ma reljeefset sõnakasutust hukka mõista.

EKRE lõi mullu novembris riigikogus USA presidendi Donald Trumpi toetusgrupi. Möödunud nädalal vahendas ajaleht New York Times, et Trump on korduvalt rääkinud Ühendriikide väljaviimisest NATOst. Kuidas EKRE selles valguses Trumpi suhtub?

See on keeruline välispoliitiline küsimus. Trump on USA seaduslik president ja USA on meie suurim liitlane ja julgeoleku garant. Kui me teda ei toetaks, siis julgeolek ei suureneks. Mina ei tea, kui tõsised need jutud NATOst lahkumisest on olnud, aga arvan, et Trump survestab NATO liitlasi oma kaitsevõimesse rohkem panustama.

Kas Trumpile toetuse demonstreerimine suurendab Eesti julgeolekut?

See võib suurendada, aga ka ei pruugi. Vaevalt Trump meie toetusgrupist väga teabki. Trump on Ühendriikide kehastus ja kui tahame enda lojaalsust liitlastele näidata, siis ei vähenda toetusgrupi loomine meie julgeolekut. Probleem tekiks siis, kui toetataks Tšetšeeni riigipead Ramzan Kadõrovit või Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

Välispoliitilises diskussioonis on see murekoht, et kõik riigid ei maksa NATO osamaksu. Trump survestab liitlasi, et NATO eelarvet suurendada, sellest võidaks igal juhul ka meie.

Meie eesmärk pole Euroopa Liidu lagundamine, vaid liitu kuuluvate rahvusriikide tugevdamine ja sellega seoses ka liidu enda tugevamaks muutmine.

Millised on välispoliitikas need riigid või liidud, kellega EKRE sooviks koostööd süvendada? Euroopa Liitu olete seni üsna teravalt kritiseerinud.

Meie eesmärk pole Euroopa Liidu lagundamine, vaid liitu kuuluvate rahvusriikide tugevdamine ja sellega seoses ka liidu enda tugevamaks muutmine. Eks me taha koostööd suurendada ennekõike nendega, kellega oleme samasugustel poliitilistel arusaamadel. Nendega, kellega näeme maailma pisut erinevalt, pole mõtet nii palju koostööd teha. Tõelised sõbrad on meie lähiriigid: Läti, Soome, Poola, Ungari. Prantsusmaa ja Saksamaa muutuvad praegu nõrgemaks, sest vastuolud kasvavad.

EKRE rõhub sellele, et teised Eesti erakonnad õõnestavad rahvusriiki. Kas see pole mitte liiga kergekäeline etteheide, kui arvestada seda, et ühegi suurema erakonna juhid pole kuuldavalt väitnud, et neile põhimõtteliselt ei meeldi rahvuslus.

Kas on võimalik öelda midagi hullemat, kui lausus Jevgeni Ossinovski, et rahvusriik on düstoopia (ülimalt ebasoodne keskkond – toim)? Meie silmis tähendab rahvuslus seda, et saame viljelda eesti rahvuskultuuri. Selleks peavad olema vastavad tingimused: eesti keel ja kultuur, eesti teadus, immigratsioon ei tohi suurendada mitte-eestlaste osakaalu. Kui neid parameetreid ei tähtsustata, siis see tähendabki rahvusriigi õõnestamist. Meie rahvaarv on nii väike, et kui me veel kahaneme, siis ongi Eestis rahvuslus otseselt ohus.

Kui rääkida rahvaarvust ja pereloomisest, siis EKRE Tartu ringkonna kandidaadi Indrek Särje internetireklaamis oli ühe lubadusena välja toodud tarvidus tagada parem palk pereisadele. Miks mitte ka pereemadele?

Ma pole selle reklaamiga kursis, aga tundes teda, usun, et ta ei tahtnud kuidagi pereväärtusi või mehi ja naisi lõhestada. Ilmselt on mõni teine reklaam naistele suunatud.

Te küsite minu käest liiga palju ja liiga äkitselt. On selge, et ükski EKRE kandidaat ei soovi mehi ja naisi vastandada, me näeme perekonda tervikuna.

Möödunud nädalal toimus Tallinnas naiste marss. Uued Uudised kirjutas, kuidas seal marssisid lastetud karjäärinaised, äärmusfeministid ja võrdõiguspoliitikud, kes ei võitle üksikemade, suurperede ja teiste abivajajate eest. Kas mitte sedasi ei vastanda EKRE naisi, tõmmates selge joone pere- ja karjääriinimeste vahele?

Ma ei usu. Kui analüüsida, kes marsil osalesid, siis olen kindel, et seal oli just feministidel ja seksuaalvähemustel suur roll.

Kas nelja lapsega pereema ei või olla feminist?

Kindlasti võib, aga ma ei saa sellest lõhestamisest praegu aru. EKRE meeleavalduste kohta öeldakse ka, et seal on madala kultuuritasemega inimesed ja pensionärid. Kas see pole lõhestamine?

Mina ei ole ajakirjanikuna kunagi erakondlikke üritusi sellisel moel kajastanud.

Mina ka mitte.

Aga teie esindate valimistel oma erakonda. Seega esindate ka erakonna vaateid ja Uued Uudised on ju EKRE meediakanal.

Teil pole mõtet õngitseda mingisugust väidet EKRE kohta, pööramata tähelepanu üldisele kontekstile.

2 KÜSIMUST

Tartu Postimehe ajakirjanikud on kokku leppinud, et küsivad valimisusutluste sarjas kõigilt intervjueeritavatelt ühtviisi kaks küsimust, mis puudutavad Tartu elujõudu ja Eesti kahe suurema keskuse ühendust.

Milliseid samme pakute selleks, et Tartu elanike arv oleks taas üle 100 000?
Riigiasutused ei pea olema ainult Tallinnas. Tuleb kasutada Tartu eelist, milleks on haritud ja motiveeritud inimesed. Haridus- ja teadusministeerium peaks olema Tartus tervikuna. Siia tuleb tuua veel riigiasutusi ning soodustada teadusmahukat tootmist. Loomulikult tuleb parandada ka raudtee- ja maanteeühendusi, ka rong Riiga tuleks uuesti käima panna.

Kas Tallinna-Tartu maantee tuleks tervenisti ehitada neljarajaliseks? Kui jah, siis mis aja jooksul ja kust saada selleks raha?
Maantee valmimine on EKRE valimisprogrammis ja ma tõesti usun, et nelja aastaga saaks suur osa sellest tehtud. Kasutada võib ka laenuraha, sest Eesti laenukoormus on euroalal üks väiksemaid, aga kokkuhoidu tuleb rakendada kindlasti ka avalikus sektoris, kus on praegu palju raiskamist.