Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Raadiuse poolest on Uraan Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja massi poolest neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu.

Tiirlemisperiood
30 799,095 ööpäeva
84,323 326 aastat
42,718 Uraani ööpäeva

AVASTAMINE

Uraani kauge asukoht Päikesesüsteemis tähendas seda, et ta polnud antiikrahvastele tuntud. See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel (1738-1822) seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 võttis pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ja kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist.

KUUD JA RÕNGAD

Uraani viis kõige suuremat kuud olid tuntud enne Voyager 2 jõudmist Uraanile. Sond avastas veel kümme, igaühe diameeter väiksem kui 100 km. Hiljem on neid leitud veelgi. Aastaks 2000 oli teada 18 kuud, kolm võimalikku kuud oli vaatluse all. Enamik kuudest on nimetatud Shakespeare´i tegelaste järgi, näiteks suurim kuu on Titana ja teised Miranda, Oberon ning Puck.

Uraani rõngaste süsteem, mis koosneb 11 või enamast suurest rõngast, näib olevat peaaegu püsti ümber planeedi. Põhjuseks on see, et Uraan on külje peale kaldu. Rõngad sisaldavad ligikaudu ühemeetrise läbimõõduga tükke.

Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi.