Nädala eest nägi ilmavalgust eestlaste loomekollektiivi ZA/UM kauaoodatud arvutimäng «Disco Elysium», mis lendas kohe suurima rahvusvahelise mängumüügi platvormi Steam müügiedetabeli tippu ning millele artikli kirjutamise hetkel kuulub arvustuste koondlehel Metacritic aasta parima arvutimängu tiitel.

ZA/UMi liikmete elust ei ole palju kuulda olnud alates sellest, kui loomekollektiivi tuumik 2017. aastal Inglismaale kolis, ent nüüd, kui mäng on ametlikult väljas, oli produktsioonijuht Kaur Kender nõus Postimehele üht-teist «Disco Elysiumisse» puutuvat kommenteerima. Mängu süžee arhitekt oli Robert Kurvitz, suurrahastaja Postimees Grupi suuromanik ärimees Margus Linnamäe.

Esmalt kirjutati «Disco Elysiumist» Eesti meedias peamiselt seoses teie isiku ja mängu loovmeeskonna Inglismaale kolimisega. Mis oli teie roll kogu projektis?

Kui Robert Kurvitz (peastsenarist) ja Aleksander Rostov (kunstnik) on nagu uue aja Arvo Pärt, siis mina olen rohkem interpreteeriv ja tehniline töötaja. Nagu Tõnu Kaljuste. Aga lisaks neile on veel terve suur ja võimas orkester, mis koosneb oma ala absoluutsetest tippudest – ja vaat need inimesed ja nende töö on see, mis kogu selle asja tegelikult ellu äratab ja kõlama paneb. Ma olen meeletult tänulik kõikidele inimestele, kes selle mängu valmis aitasid teha. Eluski pole ma näinud kõvemaid tüüpe. Aitäh!

Peamine osa «Disco Elysiumi» loovmeeskonnast elas Inglismaal, osa aga ka Eestis ja Rumeenias. Kes täpsemalt seal asusid ja millega nad tegelesid?

Lõpuks oli suurim tiim jah Inglismaal, järgmiseks Poolas, lisaks siis Eestis, Rumeenias ja Hiinas. «Disco Elysiumi» valmistamisega oli lõpuks seotud kaugelt üle saja inimese. Mängu lõputiitrid tulid päris pikad.

Kuidas ühe mänguvalmistaja igapäev Inglismaal välja näeb? Kas «Disco Elysiumi» tegemise ajal oli kogu aeg pingeline ja aega nappis või tegite seda pigem jõudumööda, et mitte end läbi põletada?

Töö on töö, teed nii palju, kui jaksad, ja nii hästi, kui oskad. Kogu aeg on tulnud hästi palju juurde õppida, aga eks inimesed on inimesed igal pool. Kui sa saad hakkama Eestis, siis saad hakkama igal pool. Ja vastupidi.

«Disco Elysiumi» tegevus toimub Revacholi linnas. Kas sellest võib välja lugeda ka viidet Tallinnale (Reval, miks mitte ka vormis Reval + alcohol) ja kui palju on Eesti elu viimastel aastatel mängu konstrueerimisel loometiimi inspireerinud?

See on väga vaimukas konstruktsioon, aga ilmselt tuleks seda tõlgendada nagu Rorschachi testi, et see räägib meile üht-teist mitte Revacholi, vaid tõlgendaja kohta. Eesti elu on tavaline Euroopa elu, pole midagi liiga erakordselt halba ega midagi ülemäära head.

Eesti inimesed on aga kogu ülejäänud planeedi elanikega väga privilegeeritud seisus – eesti keeles on olemas romaan «Püha ja õudne lõhn» (mängu peastsenaristi Robert Kurvitza romaan), mis avab sedasama «Disco Elysiumi» maailma väga teise nurga alt. Seda luksust pole mitte kellelgi teisel.

Kui palju on mängus üldse sümbolismi ning peidetud, aga dešifreeritavaid viiteid reaalsetele kohtadele või isikutele?

Ma arvan, et minimaalselt. Tegu on väga otsekohese politseilooga, kus sul tuleb asuda lahendama mõrvamüsteeriumit, nii hästi kui suudad. Aga eks tiba nalja visatakse ikka. Eelkõige meie enda üle.

Mängu on iseloomustatud kui mõttesimulaatorit. Kas saaksite seda mõistet mittemängurite jaoks lahti seletada ja selgitada, mida ZA/UMi mõttesimulaator endast kujutab?

Kas sa suudad seletada inimesele, kes ei oska lugeda, mis asi on romaan? Põhimõtteliselt täpselt samade sõnadega võid seletada ka, mis asi on «Disco Elysium». Kas nad ka aru saavad? Vot ei oska öelda.
«Disco Elysium» FOTO: FOTO: Za/um

Eesti Päevalehe artiklis tsiteeriti Robert Kurvitzat järgnevalt: «Fantaasiamaailmad pakuvad meile vajalikud tööriistad, et maailma paremini mõista.» Millistest tööriistadest me siinkohal räägime?

Samadest tööriistadest, mille annab Eesti elust arusaamiseks Tammsaare oma loominguga. «Disco Elysium» on nagu «Tõde ja õigus», aga lihtsalt audiovisuaalse teosena ja tiba noortesõbralikum ja globaalsem, sest aitab mõista maailma üldisemalt.

Kas mängu tegemine oli ZA/UMi kollektiivile rohkem eskapism või just päriselu pingete ja frustratsioonide väljaelamine?

Mängu tegemine on töö nagu iga teine loominguline töö. Mängutööstus on suurem kui filmi- ja muusikatööstus kokku. Me oleme lihtsalt tööstustöölised. Kes saavad töö juures ka oma loomingulisi ambitsioone teostada. Vaimne proletariaat – see kõlab uhkelt.

Kuidas sai mängu levitajaks Humble Bundle, kellesuurust levitajat Eesti tegijate tehtud mängudel varem pole olnud?

Lõpuks läks nii, et ZA/UM tootis, avaldas ja levitas mängu ise. Humble’ist oli aga meeletult abi ja kasu! Oleme nende sõbrad ja tänuvõlglased igavesti.

Mängule tegi heliriba kuulus briti alternatiivbänd British Sea Power ning mängu karakteritele andis oma hääle terve posu tuntud muusikuid. Kuidas kontaktid nendega tekkisid?

Nagu kõigi teistegagi: küsisime abi, ja nad aitasid. Inimesed on meeletult toredad.

Kui palju mängu tegemine lõpuks kokku maksma läks? Kas on ka eeldus see raha mänguga tagasi teenida?

Kahjuks ma seda avaldada ei tohi. Mul puudub äripoole asjade ja äriotsuste avaliku kommenteerimise õigus.

Kas mängu tegemine viimastel aastatel oli teie igapäevatöö või pidite mitmel rindel korraga rabama?

Olen olnud tegev ainult selle mänguga. Maailma mõttes on meil ikka mikrotiim ja igaühel tuli teha kahe-kolme inimese tööd. Aga see on ok, alustava ettevõtte puhul on see tavaline igas valdkonnas.

ZA/UMilt on «Disco Elysumi» promomisega seoses tulnud avaldused, et arvutimängude maailm on koht, kus saab suurepäraselt oma kirjanikuvõimeid näidata, ning seda võiksid teha rohkemad kirjanikud. Kas te oskate nimetada mõningaid nn videomängude kirjanikke, kes ongi tuntud ainult arvutimängudele suurepäraste süžeede kirjutamise poolest?

Ega ei teagi teisi, aga ma olen kindel, et neid tuleb. Videomäng on audiovisuaalne teos ja iga kirjaniku unelm on näha oma sõnu ellu ärkamas.

Kas arvutimäng on parim loojutustamise vahend?

Ma arvan, et üks kahest parimast. Teine on teleseriaal.

Kas ZA/UMil on Inglismaal toimunud või kavas ka muid loomingulisi projekte?

Teeme seda mängu nüüd edasi ja paremaks ja eks rahvas otsustab, kas nad armastavad sellised mänge ja kas tahavad neid veel. See osa kapitalismist on ülimalt demokraatlik. Igaüks saab poolt hääletada.
«Disco Elysium» FOTO: FOTO: Za/um

Teie mängu kajastavast Rockpapershotguni artiklist tuleb välja Robert Kurvitza öeldu, et ta näeb maailma kui üht väga depressiivset paika. Kas nõustute?

Ma olen väga progressiusku ja inimeseusku ka. Küll õgveneb. Videomänge tuleb mängida ja tööd teha ja trennis käia ja lähedasi hoida. Muu kõik õgveneb. Ja «Disco Elysium» on üks reaalselt teostatava arengukava osa: see on mäng, mille läbimisel tunned, et sul on jaksu edasi elada.

Mis on plaanid lähitulevikuks? Kas mingi uue mängu või loo kallal kohe töötama hakata, puhkust võtta, mängu aktiivselt turundada või miskit neljandat-viiendat?

Mäng on nüüd 60 tundi väljas olnud (ilmus 15. oktoobril – toim) ja tööd on rohkem kui varem. Tegu on ikka mingis mõttes täiesti tavalise tarkvaratootega ja see vajab kliendituge ja kõike muud, mis käib tarkvara juurde. Aga inimesed on toredad. Nad aitavad meil paremaks saada.

Kriitikute sõnutsi aasta parim mäng
Kenderi sõnul saab mängus tiba nalja ka. FOTO: Ekraanitõmmis

«Disco Elysium» on eestlaste mängustuudio ZA/UM välja töötatud ja 15. oktoobril müügile saadetud dialoogipõhine rollimäng, mille tegevus toimub fantaasiamaailmas ja kus mängija saab kehastada amneesia käes vaevlevat detektiivi, kes peab lahendama mõrva, mis on toimunud väljamõeldud Revacholi linnas. Oma karakteri arendamisel mängus on nii palju valikuid ja võimalusi, et mängu peamise stsenaristi Robert Kurvitza sõnul peab seda vähemalt kolm korda läbi mängima, et terviklikku kogemus kätte saada. Kokku on dialoogipõhisesse «Disco Elysiumi» kirjutatud üle miljoni sõna jagu materjali.

«Disco Elysium» on osaliselt inspireeritud Robert Kurvitza 2013. aasta raamatust «Püha ja õudne lõhn». Mängu tegevus toimub samas universumis kui raamatu omagi, ainult et 21 aastat varem. «Disco Elysiumi» algne pealkiri oli «No Truce With The Furies», kuid see muudeti 2018. aastal, kuna ei olnud loojate arvates piisavalt silmapaistev. Mängul on ka enam kui 30 loost koosnev ametlik heliriba, mille koostas briti rokkbänd British Sea Power kolme aasta vältel, ning tegelastele andis hääle terve posu maailmakuulsaid muusikuid.

Eestlaste mäng on siiani saanud äärmiselt positiivset tagasisidet: professionaalsete arvustuste koondlehel Metacritic on selle koondhinne 92/100, mis on tolle lehe kontekstis väga tugev tulemus, sõnadesse tõlgituna tähistab skoor 92 «laia üldsuse tunnustust». Praegu on «Disco Elysium» selle skooriga 2019. aasta seni kõige hinnatum arvutimäng kogu maailmas.

Suurimal mängumüügiplatvormil Steam oli «Disco Elysium» kuni nädalavahetuseni esikohal, praeguseks on ta langenud viiendale kohale. 840 kasutaja arvustusest Steamis 93 protsenti soovitab seda mängu.

Steam ja gog.com müüvad mängu hinnaga 39,99 eurot. Mäng ainult digitaalselt allalaaditav, füüsilisel kandjal teda ei müüda.