Nordica töötajate väitel ajasid lennufirma üle võtnud „bussijuhid” ettevõtte kraavi
Ann-Marii Nergi

Kuigi Hannes Saarpuu jagas intervjuusid, kuidas Nordical on rasked ajad, viibis ta töötajate kinnitusel enamiku juulist ja augustist Gruusias.

Nordica endised ja praegused töötajad on lennufirma viimasele juhile Hannes Saarpuule hinnangut andes halastamatud – tegemist olevat ebapädeva juhiga, kes palkas enda kõrvale lennunduses täiesti kogenematuid sõpru-tuttavaid ja pani ettevõttest lahkuma sisuliselt kõik põhiisikud.

Ta lükkab süüdistused kategooriliselt ümber, väites, et talle anti üle üliraskes seisus firma, kuhu kaasas vaid suurte kogemustega spetsialiste.

Kümnete tuhandete eurode eest pakkus Nordicale oma teenust näiteks nõukogu esimehe äripartner Urmo Vallner. Nõukogu ega MKM selles huvide konflikti ei näinud.

Juba tükk aega enne rahvusliku lennufirma lõplikku sulgemisteadaannet 21. juunil hakkas Ärileheni jõudma aina enam vihjeid, kuidas pinged, arusaamatused ja intriigid toonase uue juhi Hannes Saarpuu ja töötajate vahel muudkui paisuvad. Iga kord, kui Saarpuu tõi juhtkonda enda kõrvale uue inimese, kes oli lennundusäri parimal juhul vaid kõrvalt näinud, hoidsid töötajad päid kinni. Lõpuks enam ei hoidnud ka, vaid hakkasid lihtsalt järjepanu lahkuma. Ärileht on selle loo jaoks rääkinud paljude endiste ja praeguste Nordica töötajatega, kes kõik suhtuvad ühegi erandita Saarpuu tegevusse äärmiselt kriitiliselt. Peale üldise ebapädevuse lennufirma juhtimisel heidetakse Saarpuule ette ka tema järsku ja ebaviisakat suhtlusstiili nii majas kui ka väljaspool, töötajate ja osakonnajuhtide infosulgu jätmist ning absoluutse usaldamatuse õhkkonna loomist. Seda kõike juba esimestel ametis oldud kuudel.

Enamik neid töötajaid jäävad selles loos anonüümseks, sest nad ei soovi oma karjäärivõimalusi Nordicas või teistes Eesti ettevõtetes löögi alla seada. Ent nad kõik rõhutavad, et hoolivad lennunduse ja just Eesti lennunduse arengust niivõrd palju, et ei saa enam vaikides pealt vaadata, kuidas veel üht riiklikku lennufirmat enesekindla vääramatusega uude kuristikku juhitakse. Nad küsivad: kas lennufirmat saab tõesti juhtida samadel põhimõtetel nagu bussiäri? Oma nime all räägivad endised juhid Jaan Tamm ja Ahto Pärl, oma otsuseid ning tehtut kaitsevad nõukogu toonane ja praegune esimees Peeter Tohver ja Toomas Tiivel. Hannes Saarpuu selgitab oma valikuid ise.

Esimese kummalise sammu üle said töötajad imestada juba eelmise aasta juulikuus, kui Saarpuu oli äsja nõustunud lennufirma juhtimise üle võtma. Tema jaoks tuli pakkumine ootamatult, sest ta oli tegelikult pikalt plaaninud minna hoopis Gruusiasse teeistandusäri rajama. Nii juhtuski, et kuigi Saarpuu jagas intervjuusid, kuidas Nordical on rasked ajad, viibis ta töötajate kinnitusel enamiku juulist ja augustist Gruusias. Tõsi, ta ei võtnud seda välja ametliku puhkusena, vaid „tegeles tööasjadega vahepeal distantsilt”. Ärilehele saadetud vastustes torkab Saarpuu jutu vastuolu eriti teravalt silma. Ta ütleb, et nõukogu andis uuele juhtkonnale ülesande „jõuliselt ja kiirelt” reageerida ning Tohvergi kinnitab, et Saarpuu pidi „ettevõtte kraavist välja tõmbama”. Töötajad, osakonnajuhid, aga ka koos uue juhatuse esimehega paar kuud finantsjuhina jätkanud Ahto Pärl imestasid – milline firmajuht läheb kohe pärast ametisse astumist ja pingelisel ajal puhkusele, tunnistades, et tal pole ettevõttega ühtegi plaani? „Nordicas töötatud aja jooksul olen ametlikult puhanud ühe nädala veebruaris ja kolm nädalat aprillis 2019. Samas olid mul teatud kokkulepped fikseeritud eelmisel suvel-sügisel juba enne kutset Nordicasse tulla,” selgitab Saarpuu.

Septembris kontorisse naastes proovis algul juhtkond hoida avatud suunda, laiemale ringile näidati finantsandmeid ja jagati infot. „Aga see ring tõmbus iga nädal järjest koomale. Hannes lihtsalt ei usaldanud kedagi, eriti neid, kes tema jutule oma argumentidega vastu vaidlesid. Väga tavaline oli, et Hannes tegi asju risti vastupidi saadud nõuannetele. Samas võisid otsused muutuda 180 kraadi vaid nädalate või kuuga. Ja siis algas meeskondade väljavahetamine,” kirjeldab üks pikaaegne töötaja. Saarpuu mehitaski oma lähiringi varasemast ajast tuttavate kaasvõitlejatega Lux Expressi päevilt. Ka toodi kommertsjuhiks Lux Expressis töötanud Märt Sibrik, lennukite varuosade auditit tuli tegema mitte ainult Lux Expressis ametis olnud, vaid ka Saarpuuga Gruusias teeistandust rajav Priit Lavits. Nordica töötajate omavahelistes vestlustes sai seltskond pilkava nime „bussijuhid”.

„Muidugi on juhil vaja oma meeskond komplekteerida. Aga teha seda ilma igasuguse konkursi, põhjendusteta ja tuua siia lennunduses täiesti kogenematuid inimesi, selle asemel, et kuulata Nordicas juba töötavaid oma ala professionaale? Eriti veel kontekstis, kus on teada, et Saarpuu on ajutine juht, kes hiljemalt aasta pärast ettevõttest lahkub.”

Saarpuu vastus kriitikale on jahmatav. Ta nimelt leiab, et vähemalt osa Nordicast lahkunuid ei saanudki oma tööga hakkama ega suutnud mõista, kui raskes olukorras ettevõte tegelikult oli. Väljavahetamine oli tema sõnul vajalik meeskonna tugevdamiseks. „Jah, osa inimestest lahkus seetõttu, et hinnangud hetkeseisule ja nägemused tulevikust erinesid oluliselt. Oli ka inimesi, kes pidid lahkuma, kuna ei saanud aru, milleni on ettevõtte varasem tegevus viinud. Kui täna püüab keegi luua narratiivi, et aasta tagasi oli Nordicas kõik hästi ja kontor oli täis vaid ülitublisid lennundusspetsialiste ning siis saabus Saarpuu ja saatis nad kõik minema, siis see on tõest ikka päris kaugel,” sõnab Saarpuu.

„Oli pädevaid inimesi, keda tegi ettevõtte seis samamoodi murelikuks, aga samuti oli inimesi, kes ei saanud oma tööga hakkama. Oli ka inimesi, kelle silmis oleks Nordica pidanud edasi laienema, riik selleks raha andma ja igasugune alternatiiv oli emotsionaalselt vastuvõetamatu.” Ühtlasi kinnitab ta, et Lux Expressi kogemusega spetsialistide kaasamine Nordicasse oli ettevõttele suur võit, sest need inimesed on loonud vaieldamatult Eesti parima transporditeenuse. „Näiteks Märt Sibrik juhtis Lux Expressis edukalt konkurentsivõitlust agressiivselt turule tulnud Superbusiga. Eesti ei ole nii suur, et nõuda igalt klienditeenindusjuhilt varasemat lennundussektoris töötamise kogemust. Niisamuti pole olnud mingit kompetentsideta teekasvatajate dessanti Nordicasse.”

Nordica üles ehitanud Jaan Tamm ja Ahto Pärl peavad selliseid ütlemisi heade töötajate kohta lausa solvavaks. „Lahendamist vajavatest ülesannetest räägiti alati avatult,” kinnitab Tamm varasemaid suhteid juhtkonna ja töötajate vahel. „Enne, kui tembeldada kedagi mitte hakkama- või arusaajaks, võiks tegeleda sisekaemusega.” Pärl lisab, et ebakompetentsete töötajatega poleks olnud võimalik nii laia haardega firmat luuagi. „Väita, et Nordica töötajad ei olnud oma lennundusäri teadmistega Eesti parimate hulgas, on naeruväärne.”

Ärilehega vestelnud töötajad meenutavad õudusega piinlikke seiku uute inimeste käitumises. Näiteks värske Nordica kommertsjuht Märt Sibrik oli turismibüroodega kohtumisel end lennundusega hästi kursis olevaks kiitnud. „Ma olen palju lennukitega lennanud,” muheles ta toona. Pärast kohtumisi finantsosakonnaga olid Sibriku alluvad alatihti nõutud, sest juhilt ei tulnud kunagi ühtegi arukat kommentaari või otsust. Siiani mäletavad mitmed, kuidas Sibrik olevat pärast üht kohtumist eelarvega seotud küsimusele vastanud: „Ma ei näinud neid tabeleid hästi, mul polnud prille kaasas.”

Pärast pooleaastast töötamist – ehk täpselt selle aja, et hea „emapalk” välja teenida, nagu osutavad kritiseerijad – suundus Sibrik lapsehoolduspuhkusele. Teda asendab nüüd Omniva juhina alla aasta vastu pidanud Joona Saluveer, kelle vastutusalasse Nordicas kuulus algul välisturgude müük, kuid kes vastutab nüüd nii kommerts- kui ka äriarenduse poole eest.

Lennuliinide ja nende sageduste kärpimise aluseks olevat analüüsi pole kellelegi näidatud, kuigi seda korduvalt küsiti. Ka Ärilehele vastates jääb Saarpuu üldsõnaliseks. „Muudatused liinivõrgus baseerusid eeskätt 2018. aasta jooksvatel tulemustel ning 2019. aasta eelarve prognoosil.”

Pikalt lennundusäris olnud töötaja kirjeldab, et korraliku analüüsita liine järk-järgult hõrendada või sulgeda on väga lühinägelik käik. Esimeste ümberkorralduste käigus näeb küll kohe kulude kokkuhoidu, aga kui lende vähendatakse nii, et nad jätkulendudega enam ei klapi, loobuvad reisijad ka järelejäänute kasutamisest. „Liinivõrgu arendamine maksab palju. Lennundus on mahuäri ja selleks et turul end kehtestada, nõuab see päris palju investeeringuid. See kõik lõhuti uute juhtide algatusel kahe-kolme kuuga ja seda turgu hiljem, ilma järjekordsete täiendavate investeeringuteta tagasi võtta on võimatu. Igal juhil on õigus oma tiim kokku panna, aga kuna tegu on rahvusvahelise äriga, siis sind süüaksegi ruttu välja, kui näitad oma ebapädevust.”

Üks Nordicast lahkunud spetsialist kirjeldab, kuidas kõikidele uutele tulijatele anti võimalus end asjadega kurssi viia ja nõu küsida, aga seda ei kasutatud, sest oma tarkust oli lihtsalt nii palju. Näiteks lahkus aprillis Saarpuu palgatud ja terves ettevõttes väga hinnatud personalijuht Signe Vaks, kes tegi endale asjad paari nädalaga selgeks ja oli ka laiemalt konstruktiivne partner.

Finantsjuht Kristi Ojakäär liitus ettevõttega alles jaanuari lõpus. Senikaua, pärast Ahto Pärli lahkumist, töötas Saarpuuga koos Urmo Vallner, keda kui tugevat finantseksperti neljaks kuuks appi kutsuti ja kes oma teenuste eest arveid esitas. Ärilehe käsutuses on dokument, milles näiteks oktoobrikuu 54 töötunni eest esitas Vallner 6276 euro suuruse arve – 100 eurot tund pluss käibemaks. Kuna Nordica juhid ei kommenteerinud summasid rohkem kui „leping oli tunnitasu põhine ja lähtus turuhinnast”, siis võib eeldada, et Vallneri firma kasseeris nelja kuu teenuste eest lennufirmast kokku u 25 000 eurot.

Ühtlasi on Vallner Nordica toonase nõukogu esimehe Peeter Tohveri äripartner, kellega kahasse on neil konsultatsiooniettevõte OÜ Velström Vallner Tohver. Uus nõukogu juht Toomas Tiivel kinnitab, et mingit huvide konflikti olukorras, kus Nordica heaks töötab nõukogu esimehe äripartner kolmandast firmast, ei ole. „Koostöö Vallneriga oli kooskõlastatud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.”

Segaduse käigus said pihta ka paljud koostööpartnerid, Nordica omakorda kaotas tulu. Üks konkreetne näide seostub Germalo reisibürooga, mis on mitmel aastal Nordica lennukit tšarterlendudeks kasutanud. Tšarteribisnis on lennufirmale igal juhul kasumlik äri: opereerimiskasumiks (välja arvatud lennuki liisingukulud jm) loetakse 40% hinnast. Germalo soovis eelmisel sügisel broneerida lennukit ka tänavu suveks, kusjuures Nordica hind oli kallim, ent parema kvaliteediga kui näiteks Smartlynxi oma. Germalo omanik Marianne Kaldas meenutab nüüd kahetsusega, kuidas pärast suulist kokkulepet Nordicaga hakati lennuaegu broneerima ja inimestele puhkusereise müüma – nii nagu igal aastal. „Paari kuu pärast selgus, et lennukit meile siiski ei anta. Pidime ümber tegema pea 2000 inimese puhkusereiside logistika, umbes 25 lendu Itaaliasse-Hispaaniasse-Kreekasse. Meie oleme igatahes väga ettevaatlikuks muutunud,” hindab Kaldas olukorda murelikult.

Halenaljakas on ka see, et kui lätlaste Air Baltic nopib Nordica eest reisijaid Tallinnast liinilende avades niikuinii, siis paljud Nordica tšarterreisijaid sai Air Baltic samuti endale. „Pidime võtma palju kohti liinilennukitele: Air Balticult, Turkish Airlinesilt, kõigilt. Hakkasime lennukohti jagama ka Aurinko bürooga, mis tähendas näiteks lendude algusaegade muutmist nädalavahetustelt teisipäevaks-kolmapäevaks ja reisijale jälle ebamugavust,” räägib Kaldas.

Teine otsene tulu kaotus oli lepingu lõppemine Hollandi linna Groningeni omavalitsusega, Nordica osutas linnale lennuteenust peaaegu tegevuse algusest, 2016. aastast saadik. Fikseeritud tasu eest lennati sinna, kuhu hollandlased tahtsid (peamiselt Kopenhaagenisse), ja piletimüügi vastutus jäi tellijale. Sellised lepingud on sisuliselt nullriskiga ja väga kasumlikud tehingud, kuhu on sisse kirjutatud rohkem kui 800 000 eurot puhast tulu aastas. Täpselt see teenus, mille osutamisele Nordica tänavu sügisest keskendub. Aga Groningeniga oli jälle segane lugu. Mõned töötajad meenutavad, et Saarpuu olevat selle lepingu ja ka kõik teised sellised projektid, mõttetuks hinnanud ning Groningeni partnerid uue juhtkonna tõttu ka lepingu üles öelnud. Saarpuu aga väidab, et Groningenil ei jätkunud enam raha, et teenuse eest maksta, ja koostöö lõppes just seepärast. Väide, et ta oleks teenuse osutamist mõttetuks pidanud, tema sõnul tõele ei vasta. „Groningeni leping oli Nordica jaoks reaalselt toimiv, positiivse rahavooga projekt. Uut lepingut ei sõlmitud, sest liinide tegelikud äritulemused ei vastanud nende ootustele ja neil ei õnnestunud kuskilt lisaraha leida. Ei saa kuidagi Nordicale süüks panna asjaolu, et kliendil ei ole raha teenuse ostmiseks.”

Saarpuu tunnistab, et allhankelepingutega tegelemine katkestati mõneks kuuks täielikult ja aasta lõpus käivitati sellesuunaline müügitöö taas. „Tõesti avastasin ettevõttesse tulles, et meil tegeleb terve osakonna jagu inimesi kõikvõimalike kalkulatsioonide ja projektsioonide tootmisega ligi kümnele eri lennujaamale üle kogu Euroopa. Palusin lõpetada tegelemise kõikide projektidega, mille reaalne käivitusaeg oleks olnud 2019–2020. Polnud selge, millises suunas me ettevõttega keskpikas perspektiivis liigume ja nii oleks me saanud klientidele reaalselt müüa ainult õhku. Sellel ei näinud ma suurt mõtet, kõigepealt tuli ettevõte stabiliseerida.”

Nordica järgmine juht, 1. septembrist alustav Gunnar Kobin käis end lennufirma kontoris töötajatele juba tutvustamas. Hoolimata kartustest tahumatu ja otsekohese ütlemisega Kobini suhtes olevat esmamulje olnud positiivne. „Ta tuli – vähemalt praegu – ikkagi sõnumiga: kuidas ma saan teid aidata, kuidas me saame asjad paremaks teha, mitte, „nüüd on nii ja leppige sellega”,” vahendas üks töötaja muljeid.


Kolmveerand aasta jooksul lahkus Nordicast enamik võtmeisikutest

Hannes Saarpuu tunnistab, et tema juhiks oleku ajal lahkus eri põhjustel Nordica grupi kontorist umbes 20 töötajat, ent kinnitab samas, et enamik ametikohtadest läks kas enne või pärast töötaja lahkumist koondamisele. Hetkel töötab Nordica peakontoris koos Regional Jetiga 91 inimest.

Ahto Pärl, finantsjuht 2018. aasta septembrini, nüüd Ekspress Grupi nõukogu juht, NA Advisory partner, Wallesteri juht
Sven Kukemelk, äriarendusjuht 2018. aasta septembrini, valiti äsja Sloveenia lennufirma Adria juhiks
Piret Põldmaa, peaanalüütik kuni 2018. septembrini, töötab nüüd Ahto Pärliga koos Wallesteris
Kristel Penu, kommertsdirektor 2018. aasta septembrini (sundpuhkus), rohkem kui 10 aastat kogemust Estonian Airis, töötab nüüd Itellas
Novembris 2018 koondati kommerts- ja turundustiimist veel u 9 inimest
Mari-Liis Villig, tuludejuht 2019. aasta jaanuarini, 13 aastat Estonian Airis, karjäär alates raamatupidajast tuludejuhini
Deepak Ahluwalia, välisturgude müügiosakonna juht 2019. aasta aprillini, samuti Estonian Airi taustaga, nüüd Eesti Energias
Kätlin Kiudsoo, peajurist 2019. aasta maini, nüüd Olympic Entertainment Groupis vanemnõustaja
Signe Vaks-Saareoja, personalijuht 2019. aasta aprillini, töötanud samuti mõnda aega Estonian Airis, ning pikalt Swedbankis., nüüd personali- ja tugiteenuste valdkonna juht Omnivas
Martin Lember, e-kommertsi juht 2019. aasta juunini, samuti Estonian Airi kogemusega

Kärpimine toimus neljas etapis
Pärast Hannes Saarpuu Nordicasse tööle asumist, kärbiti lendamist koera saba raiumise kombel neljas etapis
Kõigepealt rääkis Saarpuu ise eelmise aasta oktoobris Ärilehele antud intervjuus, kuidas augustis-septembris 2018 tühistati hulk lende, et olla suuteline klientidele lubatut täitma.
Teine uudis tuli oktoobris, kui Nordica teatas, et talvehooajal ei lennata enam Göteborgi ja Kiievi teise lennujaama Zhulianysse ning vähendatakse lendamise sagedust Müncheni ja Oslo liinidel.
Novembris sai teatavaks, et Nordica ei lenda alates jaanuarist 2019 enam Amsterdami, Oslosse ega Peterburi. Selleks ajaks oli otsustatud ka suveliinide saatus – täielikult suleti München ja Berliini, Hamburgi ega Rijeka liine hooajaks ei avatud. Suvistest sihtkohtadest jäid alles Odessa, Nice, Constanţa, Ohrid ja Split.
Juunis anti lennufirma Tallinna liinidele lõplik surmahoop, teatades, et Nordica ei müü alates 26. oktoobrist 2019 enam ise pileteid ühelegi Tallinnast väljuvale lennule ja jätkab vaid lendude opereerimist. Tallinnast lähtuvad Stockholmi, Brüsseli ja Varssavi liinid võttis üle LOT ning Kiievi, Kopenhaageni, Viini ja Vilniuse liinid jaotati teiste lennufirmade vahel.