Hundiugu

Video ja galerii: noormehed päästsid jäisest jõest hundi ja soojendasid teda süles koera pähe

Sindi paisul päästsid töömehed omast arust jääle lõksu jäänud koera, kes põhjalikumal otsavaatamisel osutus hoopis hundiks. Rando Kartsepp, Robin Sillamäe ja Erki Väli on töömehed, kes teevad Sindi paisul süvendustöid. Jõudnud täna hommikul töötandrile, märkasid nad, et mingi loom on jõe peale tammi otsa lõksu jäänud. Ulpis teine jääsupis.

Meeste hinnangul oli jäises vees ujumist oma 100 meetrit.  “Ta ise ujus, meie lõhkusime eest jääd,” märkis Kartsepp.

Kui külmast kange, jäise karvkattega loomake kätte saadi, toodi autost saunalina, mähiti vettekukkunu sisse ja viidi autosse soojenema. “Vedasime ta üle nõlva autosse. Ega ta kerge olnud,” vastas Kartsepp küsimusele, kas oli ka raske hunti süles tarida.

Kui kriitilised minutid juba möödas olid ja aega süveneda, vaatasid mehed autos koera suuri käppi ja tekkis kahtlus: äkki ei olegi koer, vaid hunt? Sellel mõttel aga pikalt ei peatutud.

Helistati loomakaitsesse, kust soovitati loom viia Pärnusse Terveksi loomakliinikusse. Kartsepp rääkis, et autosõit kulges rahulikult, hunt magas pea tema jalgadel. “Ta oli rahulik, magas jalgade peal. Kui tahtsin oma jalgu liigutada, siis tõstis korraks pea üles kah,” ütles Kartsepp.

Kliinikus vaatasid spetsialistid looma üle ja ega algul saanud veterinaaridki aru, kellega tegemist. Selguse tõi kohalekutsutud jahimees, kes kinnitas, et mehed soojendasid oma süles hallivatimeest ennast, päästes ta jäisest veest. “Säärast kogemust pole enne olnud. Loodame, et saab ikka terveks,” lausus Kartsepp.

Terveksi loomakliiniku juhataja Tarvo Markson ütles, et hunt on praegu täie tervise juures ja üles turgutatud. Kui loom arstide hoole alla jõudis, oli ta tugevalt alajahtunud ja šokis. “Algul oli ta omadega nii läbi, et ei hakanud vastu. Oli meil siin ruumis lahtiselt. Aga kui aduma hakkas, siis vaatasin, et see asi läheb väga ohtlikuks ära. Saime ta puuri,” jutustas Markson.

Marksoni hinnangul on tegemist noore, umbes aastase isahundiga. Täismõõdus loomaga olnuks tema hinnangul küsitav niimoodi majandada.

Kuna susi on juba üpris heas seisus, on plaanis ta täna loodusesse tagasi lasta. Küll ootab teda enne laande naasmist ees väike protseduur: keskkonnaagentuur soovib noorele isendile panna külge raadiosaatja, mis hakkab tema asukoha kohta infot saatma. Selle tarbeks tuleb ta enne uinutada.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil möönis, et eelmise aasta kutsikad peaksid teoreetiliselt olema veel karjaga koos ja eralduma kevadel. Kuna kevad on õige lähedal, saab nooruke isahunt ilmselt ise hakkama küll. “Tõenäoliselt suudab ta noori metskitsi ehk juba püüda,” märkis Männil.

Tõik, et hunt inimasustusele nõnda lähedale sattus, ei pruugi tähendada Männili sõnutsi seda, et ta just toidujahil oli. Noored üksikud võivadki igale poole sattuda, nad on julgemad, neil pole veel tekkinud loomulikku inimpelgust. Üks põhjusi, miks Eestis kohtab rohkem üksi ekslevaid hunte, peitub Männili meelest intensiivses jahipidamises. “Meil lastakse päris suur protsent hunte igal aastal. Paljud karjad lüüakse laiali,” tõdes ta.